Teisipäev, jaanuar 3, 2017
 

25 aastat tipus – AS Dale LD

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Lõuna-Hiiumaa metsades, vanas Agapäe meiereis, millele juurde ehitatud mitu hoonetiiba, asub plastiettevõte AS Dale LD, mis detsembris tähistas oma 25 edukat tegevusaastat.
Ettevõtte juht Tiit Asumets (69) rääkis, et meierei­hoones oli nõukogudeajal kümne töötajaga õmblustsehh, seejärel Emmaste kolhoosi abitootmine, kus valmistati igasugust “minevat” kaupa metallnööpidest kingadeni.
Kui Emmaste kolhoosi järglaseks saanud ühistu lagunes, istusid abitootmise juhid Tiit Asumets, Peeter Lemkov, Anita Kaerma ja Mare Kuslap maha ja mõtlesid, mida edasi teha.
Üheskoos saigi loodud ettevõte, mis ühistult võttis rendile ruumid ja põhivara, hooned said nad endile töötajate osakute arvelt. Kes ei tahtnud aktsionäriks hakata, nende osakud osteti välja. Algul oli aktsionäre 55, nüüdseks jagunevad aktsiad üsna võrdselt viie osaniku vahel.
Käibevara tuli ühistule lepingu järgi kinni maksta seitsme aasta jooksul.
“1993. aasta 15. aprillil maksime ühistule viimase sendi, siis olime vabad,” mäletab Asumets päevapealt.
Katsetamine ja vedamine
Uus ettevõte sai nimeks AS Dale LD, see moodustati nimede “Dagö” ja “Leisu” algus­tähtedest. Algul katsetati erinevate tegevusaladega, kuid jätkati ka samade toodetega, mida abitööstuses varemgi tehti.
Esimene suur tellimus tuli ettevõttelt Mateks, nüüdne Henkel Makroflex, mis toodab ehitusvahtu. “Meil oli ainult kolm vana plastmassi­pressi, millega metall­nööpidele taguseid valasime,” meenutas Asumets. “Nüüd on meil maailma tipptehnoloogia tänu sellele, et hakkasime tegema nendega koostööd.”
Ülejäänud koostöö­partnerid on neid juba ise üles leidnud. Tellijad arenesid kiiresti ja Dale toodang kasvas. Asumets ütles, et firma eduks oli vajalik suhtlemis­oskus, aga palju on olnud ka õnne ja oskust olla õigel ajal õiges kohas.
Praeguseks on ettevõte võtnud suuna, et teevadki allhanget. Kuna sõltutakse firmadest, on ettevõte riskide vähendamiseks esimese suurtellija osa tooteportfellis kahandanud 85 protsendilt 40le. “Kui ühega midagi juhtub, siis me ei sure ära,” selgitas Asumets.
Tipus on kitsas
Eelmisest aastast on ette­võttel Krediidiinfo reiting AAA, mis näitab ettevõtte kõrgeid majandustulemusi, makseharjumusi ja korrektsust – kõrgemale enam minna ei olegi.
2015. aasta oli ettevõttele hea aasta, stabiilne. Müügitulu 4 miljonit eurot ja kasum 200 000 eurot ehk 5 protsenti käibest. “Oli aegu, kui kasum oli 20 protsenti, aga unusta ära, konkurents on nii suur,” nentis Asumets. Sama suuri numbreid plaanitakse ka äsja lõppenud aastaks.
Oma ettevõtte trumbiks nimetas Asumets täpsust, korrektsust asjaajamises ja puhtaid tootmisruume. Töölisi jääb ettevõttes tänu tipptehnoloogiale vähemaks, aga töö läheb kergemaks. “Me ei müü ennast odavalt, sest meil on uus tehno­loogia ja teadmised,” kinnitas juhataja.
Tehases on 34 plastmassi­pressi, mis valmistavad üle 600 nimetuse tooteid. Kõik korraga pole töös ja see­pärast on ettevõttel suur ladu, kuhu mahub 650 euro­alusetäit toodangut. Lattu on tagavaraks toodetud iga­suguseid detaile, et vajadusel oleks neid kiiresti ja suures koguses tellijaile saata.
Ettevõttes on ka laboratoorium, kus saab mõõta toodetud detaili kõiki kriitilisi punkte. Asumets näitas uhkusega ruumi, kus väga täpsed mõõteriistad aitavad määrata toodangu kvaliteeti ja avastada puudusi.
Arenenud koos ettevõttega
Vanemseadistaja Urmet Paumees (54) on üks neist, kes selles majas töötanud aastast 1984, kui siin oli Emmaste kolhoosi abitootmise tsehh. Tallinna polütehnikumi lõpetanud tehnik-elektrik hakkas remontima nööpide valmistamise stantse ja tööpinke. Kui Paomees sellesse majja tööle tuli, oli tööpinke kolm, millest kaks töötas. Praegu peab ta lisaks 34 tööpingi hingeelule tundma ka abiseadmeid. Ka on Paomees see, kes testib uusi tooteid ja rakendab need töösse.
Paomees ütles, et Dale ajal on masinad aina moodsamaks läinud ja järjest on tulnud töö käigus juurde õppida.
“Uus seade tuleb lihtsalt omale selgeks teha,” ütles Paomees. “Kui huvi asja vastu pole, siis ei saagi sellist ametit pidada, aga mul huvi jätkub.”
Põhiline erinevus alg­aastatega võrreldes on see, et käsitsitööd jääb aina vähemaks ja kõiki tööpinke juhitakse arvuti abil. Paomees nentis, et töö läheb kogu aeg huvitavamaks ja füüsiliselt kergemaks. Tööpingid on uued ja üldjuhul näitab masin ise, miks ta seisma jäi. Masinat hooldatakse seisuajal  ehk pigem tehakse ennetusremonti, kui et hädaremonti kiirel tööajal.
Vanim tööpink on ette­võttes aastast 1987. Välja seda vahetada ei saa, kuna selle juurde käivad spetsiaalselt just sellele mõeldud vormid. Kaks uusimat tööpinki soetati aastal 2015 ja olenemata aastast on kõik töökorras. “Niisugust pinki majas meil ei ole, mida kohe ei saaks tööle panna,” kinnitas meister.
Kaader kindel kui kalju
Töölisi on Dales 44, neist 12 töötanud ettevõtte asutamisest saadik. “Kaadri­voolavust ei ole, siit minnakse vaid pensionile või siis mehele,” kinnitas Asumets.
Üks, mis töötajaid kinni peab, on korralik töötasu. Kui kalurite palk oli tunamullu 1630 eurot, siis Dale maksis oma töötajatele keskmiselt 1560 eurot.
Töö on küll tubane, aga õhtused ja öised vahetused on rasked. Vahetuses on korraga tööl viis inimest, kaks seadistajat ja kolm pakkijat. Lisaks käivad päeval tööl kaks vormide hooldajat, kaks koristajat, üks seadistajate ülemus ja kaks laohoidjat.
Kuna transporti siiakanti pole, on Dale poolt igal vahetusel auto, mille juht toob inimesed tööle.
Enne jõule pannakse tehas kinni ja kogu kollektiiv läheb ettevõtte kulul mõnda spaasse, lisaks saab igaüks kevadel ja sügisel firma kulul kolm hoolitsust, nt massaaži.
“Nad teenivad meile raha, miks ma ei peaks neid hoidma!” ütles Tiit Asumets.­

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411