Reede, detsember 23, 2016
 

Pühadeootus aasta ema kodus

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Helja Kaptein | Hiiu Leht
Hiiumaa aasta ema Kersti Simsalu peab pühade ajal oluliseks koosolemist perega.
Tänavuse aasta ema kuueliikmeline pere, ema Kersti, isa Ain ja lapsed Siim (19), Minni (13), Anni (11) ja Kessu (7), elab Hiiu vallas Sigala küla Uuepõllu talus. Juba maja poole sõites paistab teele kõrge kuusk, millel põlevad jõulutuled. Selgub, et see on viimane puu kunagisest kuusehekist. “Hekk sai liiga lai ja hakkasime siis hekist igal aastal tuppa tooma ühe jõulupuu,” rääkis Kersti. Aastad läksid ja üks puu jäi hekist kasvama, sest ta kasvas liiga ruttu suureks. Sellest ongi saanud nüüd õuejõulupuu, mis kõrgub maja ja sauna vahel ning kus juba esimesest advendist saadik säravad elektriküünlad.
Ka tuppa tuuakse kuusk ja ikka omaistutatute hulgast. “Meil on ümberringi istutatud männimets ja nende seas on harva ka mõni kuusk,” selgitas pereisa Ain Simsalu. Nii on nad ise oma maja lähedale metsa mõne hõredama koha peale kuuski istutanud. Kuna maa on küllalt märg, lähevad kasvama vaid mätta otsa istutatud puud.
Kuuse toovad nad tuppa juba nädal enne jõule ja jaanuaris on see veel kindlasti toas. Vahel hakkab juba ka kasvusid ajama. Ehtimine jääb laste hooleks ja kass näitab, kus on ehted liiga madalale asetatud – need saavad käpaga.
Klassika: päkapikud, pipar­koogid ja kingitused
Koos perega on tavaks ka pipar­kooke küpsetada. “Kasvõi ühe piparkoogi vormib igaüks ja pärast tuleb omatehtud piparkook kindlasti üles otsida ja ära süüa,” rääkis Ain.
Ka kaunistamine käib pipar­koogiteo juurde. Tavaliselt lapsed alustavad ning ema lõpetab ja koristab. Piparkooke tehakse ikka mitu korda, sest ega söömine polegi nii äge kui küpsetamine. Simsaludel on terve suur kotitäis erinevaid piparkoogivorme. Alustatakse suuremate vormidega, aga süües selgub, et mida väiksemad piparkoogid, seda paremad.
Noorima tütre Kessu jaoks on kõige armsam notsu vorm. “Sigala külas on ikka tarvis notsu vormi kasutada,” arvas pereisa.
Praegu käivad peres külas ka päkapikud. “Nii kaua kui usutakse, nii kaua käivad,” nentis Kersti. Ka kingitused on tähtis teema – tavapäraselt tehakse kingitusi lastele.
Tänavu oli jutuks, et teeks seekord loosipakid, aga Kessu arvas, et ei, tema ikka tahaks, et jõuluvana ise tooks kingitusi.
Jõulud vanematekodus
Jõulu ja uusaastaööl on kogu pere koos. Varsti võib juhtuda, et juba täiskasvanud Siim võtab uut aastat vastu kusagil mujal, aga jõuluõhtuks tulevad ikka kõik koju.
Jõuluõhtul sõidab Kersti pere koos venna Jaagu perega Kärdlasse ema juurde. “Ühe laua taha mahume ikka ära, sest meid on kuus, minu ema ja venna neljaliikmeline pere,” rääkis Kersti. Peale seda, kui lapsed on oma kingitused kätte saanud, minnakse surnuaiale esivanemate haudadele küünlaid süütama.
Pühade ajal jõutakse kindlasti ka laste vanavanaema Leida juurde Laukale.
Kersti meenutas, et tema lapsepõlve aastavahetused möödusid vanaema juures, kellel oli ka suur pere. “Meil käis ka näärivana, ja olgugi, et teadsime, et see on onu Kalle, sest padjad ta ümber ja punane tekk olid väga tuttavad, aga jube hirm oli ikkagi,” meenutas Kersti. Loomulikult tuli luuletust lugeda ning õhtul pandi suur madrats maha ja kõik magasid reas põrandal.
Kersti rääkis, et tema vana­ema oli usklik, käis ikka Palade kabelis ja tahtis, et keegi temaga kaasa tuleks. Nii pidigi Kersti temaga kaasas käima. Ega ta eriti vastumeelselt läinudki, sest seal sai ka kingitusi.
Juhtub ka nii
Aastavahetusel on Simsalud keskööni kodus ja katavad pidulaua. Pidusöögiks on kujunenud liha ja kartul ja kapsas ning punane heeringas. See on kanges äädikamarinaadis punase sibulaga marineeritud heeringas, mis tuleb 3-4 päeva varem valmis teha. Muuseas, punast heeringat hakkas tegema Kersti ema ajakirjast Kodukiri leitud retsepti järgi ja seda tehakse siiani. Kersti nentis, et tavaliselt saab kõike seda söögikraami ikka liiga palju.
Südaöösel, pisut enne aastavahetust lähevad nad Kärdla keskväljakule ilutulestiku­rakette imetlema. Peale seda vaadatakse, kelle juurde minna veel natukeseks istuma.
Mõned aastad tagasi juhtus, et nagu tavaliselt, mindi aasta­vahetusel pärast õhtusööki Kärdlasse ja jäeti vana tava kohaselt ka söögid maja­vaimude jaoks lauale. Tagasi tulles oli suur lihakäntsakas vaagnalt kadunud. Küsiti, kes liha ära pani, aga keegi polnud seda puutunud.
Pisike koer Bibi kardab rakette ja ta oli ööseks tuppa jäetud. Korraga avastas pere­rahvas, et peaaegu sama suur lihakäntsakas kui koer ise, oli koera pesas. Kuidas Bibi selle laua pealt pessa sai, jäi kõigile mõistatuseks. Ain arvas, et eks koer tegi ka endale piduliku õhtusöögi, aga söömise asemel jaksas Bibi lihakäntsakat ühest äärest vaid natuke näksida.
Aastavahetusel Ain ja Kersti tavaliselt lubadusi ei anna, kui siis ehk seda, et järgmisel aastal nad ei suitseta. Seda lubadust on neil mittesuitsetajatena hea lihtne täita.
Huumor on Simsalude peres üldse au sees. “Eneseiroonia ja hea nakatav nali teeb elu kergemaks,” kinnitab pereisa Ain.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411