Reede, detsember 2, 2016
 

Kultuuritegelased pöördusid Eesti metsa päästmiseks riigijuhtide poole

Anonüümne netikunst
Eile hommikul anti Eesti Vabariigi presidendile, riigikogule, keskkonnaminister Marko Pomerantsile ja justiits­minister Urmas Reinsalule üle avalik kiri, millega nõutakse uue metsaseaduse tagasilükkamist, kuna see paneb tõsise löögi alla meie kuusikud ning süvendab veelgi praeguse intensiivse metsamajandamisega kaasnevaid ohtusid.
Avalikule pöördumisele kirjutasid alla kirjanikud, kunstnikud, muusikud, filmi- ja teatriinimesed ning teadlased kõikvõimalikest ringkondadest. Teiste hulgas avaldasid oma toetust Jaan Kaplinski, Doris Kareva, Tõnu Õnnepalu, Ene Mihkelson, Hasso Krull, Leelo Tungal, Märt Avandi, Fred Jüssi, Mati Kaal, Juhan Kivirähk, Tõnis Mägi, Marten Kuningas, Jalmar Vabarna, Helena Tulve, Erkki-Sven Tüür, Ivo Uukkivi, Veiko Õunpuu ja paljud teised avaliku elu tegelased. Eesmärgiks oli koguda sada üks allkirja.
“Meie metsanduspoliitika on aasta-aastalt muutunud loodusele üha koormavamaks ning suhtumine selle tagajärgi tunnetavatesse keskkonna­aktivistidesse läheb aina jõhkramaks ja ignorantsemaks,” teatati pöördumises. “Olukord on muutunud lausa nii groteskseks, et vastutustundlikumad Eesti metsatöösturid on hakanud ka ise praeguse metsanduspoliitika ohtude koha pealt sõna võtma.”
Juba kümme aastat tagasi ütles keskkonnaministeeriumi praegune kantsler Andres Talijärv, et metsa kasvatatakse sama eesmärgiga nagu põllu­majanduses sigu – selleks, et sealt midagi saada. “Metsa kasvatatakse kirvega,” selgitas Talijärv (Äripäev, 03. oktoober 2007). Kuigi keskkonna­ministeeriumi spetsialistid väidavad, et pidevale raiepiirangute lõdvendamisele vaatamata kasvab Eesti mets üha hoogsamalt, on mitmed juhtivad ökoloogid ja metsandus­spetsialistid risti vastupidisel seisukohal. Nii kirjutasid pöördumisele alla ka Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik, Tartu Ülikooli botaanika vanem­teadur Aveliina Helm, tipp­zooloog Aleksei Turovski ja paljud teised.
Avalikus pöördumises nõutakse uue metsaseaduse tagasi­lükkamist ning lisaks metsatöösturite huvidele ka keskkonnaühenduste huvidega arvestamist. Lisaks sellele on põhjust uurida viimaste aastate jooksul keskkonnaministeeriumis toimunut ning otsustada, millist kahju senine majandamine meie metsadele on põhjustanud ning kas seal leidub ka kuritahtlikkust ja korruptsioonikahtlust. Viimasel juhul tuleb asjaosalised kohtulikule vastutusele võtta.
Allkirjade kogumise käigus aktiveerusid kümned kodanikuühendused üle terve Eesti ning kogujate postkastid ummistusid kirjadest, milles avaldati soovi metsa kaitseks käsi alla panna. Laekus ka palju murettekitavat materjali metsaomanikelt ja maainimestelt, keda kohutab aasta-aastalt kasvav raiesurve ning metsades toimuva pideva hävitustöö jõuetu jälgimine. Suure kodaniku­aktiivsuse tõttu algatatakse homme all­kirjade kogumine ka petitsiooni­keskkonnas, et kõik soovijad saaksid meie metsade kaitse ja püsima­jäämise nimel toetust avaldada.
Keskkonnaministeeriumi
algatatud metsaseaduse muudatus plaanitakse esitada valitsusele kinnitamiseks ja riigikogusse saatmiseks
2017. aasta alguses.

Linda-Mari Väli
allkirjade kogumise
kampaania koordinaator

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411