Teisipäev, detsember 13, 2016
 

Kreeta loodusloomuuseumis 1.

Tapio Vares | Hiiu Leht
Tõttöelda olen ma väga vilets muuseumides käija. Ent Kreeta loodusloomuuseumi puhul tegime Erkoga erandi, sest ma tahtsin väga näha mõnd ehtsat fossiili Kreeta kunagisest sootuks teist­sugusest taimestikust.
Loodusloomuuseum asub Irakleios, otse mere rannal. Sihikindlalt sammusime ajaloomuuseumist mööda, ehkki seal oleks kindlapeale väga palju tõsiselt huvitavat kraami kaeda.
Loodusloomuuseumi ees kõrgus kaks halli saurusehiiglast: Tyrannosaurus rex ja Argentinosaurus huinculensis. Viimane oli eriti hiiglaslik. Sekka viipas ta pead ja võngutas oma vetruvat saba. Tegemist on Maa suurima saurusega, kel pikkust 37 m ja kaal kuni 10 tonni. Elas see liik 95 miljoni aasta eest.
Saurused on üleilma väga popp teema ja nii rõhutakse neile ehk ülemäära Irakleio muuseumiski. Lähenedes hakkavad suured kujud end liigutama, silmi pilgutama ja häälitsema. Oli seal maja hämaruses Amarosurus ja Stegosaurus ja karvase seljaga vaid 2 m pikk Velociraptor ning sulgedega kaetud Anchiornis. Viimane on näide, kuidas saurustest arenesid linnud.
Muuseas oli seal ka elusuuruses, üle 4 m turjakõrgusega Deinotherium giganteum. See ürgne elevant ilmus Maale 10 miljoni aasta eest, levides Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Välja suri ta kahe miljoni aasta eest. Kreeta metsades ragistasid nad ringi 7-8 miljonit aastat tagasi. 2000. aastal leiti selle eluka jäänuseid Siteiast ja sestpeale on otsingud jätkunud. Siteia luukivististe põhjal ongi see kuju üles ehitatud. Näha sai ka selle ürgelevandi pakse nelja tolli pikkuseid hambafossiile.
Hiljem taandarenesid elevandid ja jõehobud Kreetal saareliste tingimuste tõttu kääbusjaiks. Näiteks Elephas antiquus elas Kreetal veel vaid paari­saja tuhande aasta eest. Miljon aastat tagasi liikus Kreetal ringi ainult nelja jala kõrgune kääbusmammut (Mammuthus creticus). Oli ka näiteks kääbushirv.
Leidsime üles ka taimede fossiilid. Tegelikult on Kreetalt neid leitud väga palju, ent muuseumis välja pandud vaid näpuotsaga. Kiri teadustas: Miotseeni fossiilid, 6-9 miljonit aastat vanad. Oli seal sulglehise palmi kivistis, oli küpressikäbi ja tänapäevaste perekondade kõrval nüüdseks Euroopast ammu välja surnud puude lehejäänuseid: Engelhardia, Lythraceae ja loorberiliste sugukonda kuuluv Daphnogene polymorpha.
Ja see oligi kogu lugu. Ahjaa, üks 23 miljonit aastat vana okaspuulõik Lesbose ürgsest kivistunud metsast oli siiski ka esindatud. Sellel olid hästi näha aastarõngad.
Tõttöelda olin lootnud rohkemat. Et anda ette­kujutust, millised olid kunagi Kreeta metsad, siis võib oletada, et justkui segu täna­päeva Euroopast ja Põhja-Ameerikast ning troopilistest igihaljastest Kagu-Aasia metsadest. Näitena võiks tuua praegusel Kreeta lõuna­tasandikul asuv Pitsidia leiukoht. 10,5 miljoni aasta eest vohasid seal soistes metsades soosekvoiad ja euroopa ambrapuud, alusrindes porsad ja porsaliste hulka kuuluv Comptonia. Muide, Comptonia perekonnast on maailmas ellu jäänud vaid üks USAs ja Kanadas kasvav, sõnajalga meenutavate lehtedega põõsaliik. Kliima oli siis praegusest vahe­merelisest märksa niiskem ja Kreeta ise palju madalam – siis polnud mägede kerge teda nii taevasse upitanud kui nüüd. Toonastel künkanõlvadel kasvasid tammed ja männid, nüüdseks välja surnud hikkoripuu (Carya minor), pukspuu (Buxus pliocenica), tselkva (Zelkova zelkovaefolia), pöök (Fagus attenuata) jne.
Kuid see pole sugugi kõik. Näiteks Ida-Kreetalt nn Mak­rilia floorast on 7,7 kuni 8,6 miljoni aasta vanusest ladestust kindlaks tehtud umbes seitsekümmend liiki, teiste seas sandarakipuu (Tetraclinis salicornioides), mis on nüüdseks välja surnud, ja Euroopast sootuks kadunud magnoolialised. Vryssesi floorast (6 kuni 7,5 miljoni aasta eest) on lisaks sandarakipuule leitud välja surnud raudpuu liik (Pronia pristina) ja Ziziphys ziziphoides.
Jah, Euroopa muistne rikkalik jääajaeelne floora on mu nõrkus. Jõudumööda oleme Erkoga üritanud käia jääaja üle elanud jäänuklikke liike loodusest otsimas. Näiteks pontose rodosid ja loorber­kirsipuid  Bulgaarias, ida-ambrapuid Roodose saarel ja sellekevadise Kreeta reisi peaeesmärk oli mu jaoks Kreeta tselkva. Taolisi jääajaeelseid relikte on Euroops veelgi. Nagu sandarakipuu Maltal, hobu­kastan, serbia kuusk ja euroopa forsüütia Balkanil, aga ka kääbuspalm ja kreeta datlipalm. Üks maailma kahest raudpuuliigist on ellu jäänud Kaspia mere äärsetes mägedes.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411