Reede, november 11, 2016
 

Trump võitis – miks, mis juhtus?

erakogu
SIIM LÕVI /ERR
Maailm oli teisipäeval jahmunud – Donald Trump ja Ameerika president?!
Buldooserina end vabariiklaste partei presidendikandidaadiks murdnud kinnisvara­ärimees Donald Trump oli edukas ka valimiste lõpp­voorus ja temast saab USA
45. president.
Presidendivalimiste puhul korraldas USA saatkond tele­majas vastuvõtu, et üheskoos kaasa elada presidendi­valimistele. Hiidlaste esindus oli samuti kutsutute hulgas. üritus algas kolmapäeva vara­hommikul kell 5.30, seega ajal, mil valimiste tulemus oli veel lahtine.
“Mida selgemaks sai Donald Trumpi ülekaal, seda suurem hämming valitses. Nii nagu mõned kuud varem ka Brexiti puhul, avaliku arvamuse küsitlused sellist tulemust ju ei peegeldanud,” kirjeldas Hiiu vallavanem Reili Rand kohalviibinute emotsioone Hiiu Lehele.
“Julgen väita, et kuigi see võimalus oli ju kogu aeg olemas, ei olnud valdav enamus Trumpi presidendiks saamist isegi mõtteis lõpuni läbi mänginud. Usun, et Trumpi edu võtmeks oli palju räägitud tüdimus ja rahulolematus olemas­oleva poliitikaga. Sooviti muutust ning uus president seda pakkus.”
Rand ütles, et murelikuks teeb asjaolu, et Trumpi puhul ei tea, mida oodata – mis on tema väärtused ja põhimõtted, mille eest ta presidendina seisab ja võitleb, milline saab olema tema poliitika, mitte ainult siseriiklikult, vaid ka rahvusvaheliselt. “Ootame ja vaatame. Selge on aga see, et sellist reljeefsust nagu Trump varasemalt, suurriigi juht endale lubada ei saa,” rääkis Hiiu vallavanem.
Priit Kallakas välisministeeriumist oli valimisi vaatlemas USA pealinnas Washingtonis. Kallakas kinnitas Hiiu Lehele, et Trumpi mäekõrgune võit Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel oli üllatuseks nii poliitikavaatlejatele, Hillary Clintonile, kuid tõenäoliselt ka Trumpile endale.
Ise MTÜga Valimisvaatlus valimistulemuste prognoosimise ja tulemuste analüüsiga tegelenud Kallakas märkis, et kõigile ootamatu valimis­tulemus on üks suurimaid valimis­küsitluste läbikukkumisi poliitmaailma lähiajaloos.
“Ehkki Clintoni selja taga seisid rahva seas väga populaarsed Michelle ja Barack Obama, lugematud popp­staarid ning tema kampaania­eelarve oli märgatavalt suurem kui vastaskandidaadil, ei piisanud sellest, et saada vastu Donald Trumpi ühemehe­sõule,” nentis Kallakas.
Ta nimetas Trumpi tugevuseks valimistel tema suurimat nõrkust ehk mustvalget maailmavaadet ja valijaskonna polariseerimist. “Trumpi toetajad olid lihtsad Ameerika inimesed, kes olid tüdinud eliidist ja soovisid vaheldust. Trumpi näol oli tegemist “oma inimesega”, kes oskas sinikraede ja maapiirkondade elanikega rääkida keeles, mis tundus neile selge ja kodune. Kohatised lapsused ja pidev Hillary Clintoni alandamine oli selle suhtlusstiili iseloomulik osa.”
Erandlik on ka see, et viiendat korda Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste ajaloos võidutses kandidaat, kes ei saanud valimistel kõige rohkem hääli.
“Kui loetud oli 92 protsenti häältest, toetas Clintonit üle 200 000 valija rohkem kui äsja presidendiks valitud Donald Trumpi,” selgitas Kallakas.
Ameerika rahvas on rääkinud ja Donald Trump astub ametisse 20. jaanuaril. Selle ajani jäävad kuud on äärmiselt olulised nii Trumpile, Obamale kui ka Eestile.
Juba 10. novembril kogunesid esimest korda ministeeriumide üleminekutiimid Trumpi kaaskondlastega, et anda ülevaade ministeeriumites päevakorral olevatest teemadest ning algab Trumpi tegevus­programmi koostamine.
Barack Obama seevastu peab tegema viimaseid pingutusi oma pärandi päästmiseks.
“Eestile on oluline seada sisse suhted Trumpi välispoliitika kujundajatega ning selgitada julgeolekuolukorda Läänemere piirkonnas,” ütles välisministri nõunik Priit Kallakas.
Kontaktid Donald Trumpi administratsiooniga on Eesti jaoks seda olulisemad, et näiteks suvel USAs Vabariiklaste Konvendil ütles uue presidendi üks tuntuim toetaja Newt Gingrich, et ei hakkaks “mingi Peterburi eeslinna pärast tuuma­sõjaga riskima”.
Samas on Eestil USA Kongressis ja senatis, kus võim jäi ka pärast presidendivalimistega koos toimunud ümbervalimisi vabariiklastele, mõjukaid toetajaid. Üks sellistest on Arizona osariigis taas valimised võitnud ja presidendikski kandideerinud John McCain, kes korduvalt kinnitanud, et Eesti võib liitlassuhetele Ühendriikidega alati kindel olla.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411