Reede, november 25, 2016
 

Seitsmendikud uurisid muuseumis küna

Helja Kaptein
Lauka ja Kärdla kooli 7. klasside õpilased pidasid muuseumis koos eesti keele tundi – tunniteemaks küna!
Lauka ja Kärdla kooli õpilaste teise koostööpäeva esimene tund peeti Hiiumaa muuseumi Pikas majas. Õpilased tutvusid muuseumis mõistega “küna”, nägid künasid, said neid lähemalt uurida ja teada nende otstarbe.
Kärdla kooli emakeele­õpetaja Klaire Räis rääkis, et pidas vajalikuks laste silma­ringi laiendada ja tundi huvitavamaks muuta. “Uues kohas jääb kuuldu-nähtu paremini meelde,” selgitas ta. “Ühtlasi põimus teema ajalooga ning rikastas sõnavara ja mõisteid.”
Muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo selgitas, kuidas on ühte või teist küna kasutatud ja kuidas kasutus ajas muutunud. Ka said noored teada, milliste materjalidega on puitkünad tänapäeval asendatud ja milleks kasutatakse.
Erilise vaatamisväärsusena oli õpilastele uurimiseks välja pandud hiljuti Kõpust leitud paarimeetrine puuküna, millele õpilased said pakkuda kasutusvariante.
Kogus kümmekond küna
Teadusdirektor selgitas, et kui see, tänavu maa seest leitud küna saab muuseumis arvele võetud, on põhikogus 11 küna. Lisaks abikogus veel mõni, mille põhikogusse võtmist võib edaspidi kaaluda. Põllo selgitas, et Eestis on üles märgitud kümme või rohkemgi erinevat ühepuuküna kasutusviisi, neist kõige haruldasem on kasutamine puusärgina. Kõige suurema grupi moodustavad virdekünad, mida on kutsutud ka meskikünadeks – neid kasutati õlletegemisel. Meskikünasid on muuseumis neli, kaks on leivakünad ja kolmandat on nimetatud saiakünaks. Üks on arvatavasti aganatampimise küna ja üks väike lihtsalt mold, mis võib olla kassimold, aga võib-olla kasutati seda inimestele toidu tegemise juures. Lisaks veel üks tuulikust pärit suur jahuküna, mille otsad tehtud lauast. Harva säilivad need mollid ja künad, mida tarvitati õues või laudas, nagu näiteks kaevuküna, loomade jootmise küna, seaküna.
Enamus künadest oli jalgadeta ja need asetati pingile, lauale, kividele või siis eraldi alusjalgadele ehk krengile.
Milleks selline küna?
Õpilased mõtlesid ise ja leidsid ka raamatust erinevaid künade kasutusviise. “Kui koos arutasime viimati leitud küna otstarvet, jõudis üks grupp selleni, et tegu võis olla puunõude või ka pesupesemise ehk kolkimise künaga,” rääkis Põllo.
Just liiva- või küürikünaks peab Põllo seda ka ise, sest erinevalt teistest, on sel otstarbel kasutatud küna olnud jalgadega. Üks küna ots on laia servaga ja seest lauge, mis sobib selliseks tegevuseks ja otsale saab panna kas puunõud nõrguma või saaks seal ka linast pesu kolkida. Ka on ammustel aegadel üles kirjutatud keelenäidetes kirjas, et puunõude küürimise küna oli nelja jalaga. Teiste puhul jalgu ei mainita.
“Küna leiti jõe ja mere lähedalt, mis sobib hästi teadmisega, et suvistel laupäevadel on rannaäärsetes külades peetud puunõude küürimise päevi,” lisas Põllo. Rannas oli nii vett kui liiva, millega nõusid nühiti, vabalt võtta. Loomulikult võidi küna kasutada ka pesu pesemiseks, kuid seda tööd kodust kaugel enamasti ei tehtud. Samas võis küna mere äärde sattuda ka siis, kui see oli juba vana ja põhikasutusest väljas.
Kui vana on küna?
Põllo rääkis, et on otsitud võimalusi küna vanuse määramiseks. Konservaatorid vastasid Hiiumaa muuseumi järelpärimisele, kas vanuse võiks proovida määrata süsinikmeetodil. Selgus, et selleks peab ese olema väga vana. Vastasel juhul võib viga tulemuses olla liiga suur. Ja arvatavasti pole leitud küna tuhandeid aastaid vana, vaid märksa noorem.
Vanust võiks uurida ka dendrokronoloogilisel meetodil, kuid ei pruugi olla piisavalt sama vanu esemeid, et aastaringide abil sarnaseid ja dateeritud vasteid leida. Eriti Hiiumaa puhul on neid vähe.
“Õietolmu ja muude osade uurimine on keeruline ja kallis, nii et kõiki maailmas kasutusel olevaid uurimisviise ei saa me endale lubada,” nentis teadusdirektor. “Niisiis tuleb võrrelda, analüüsida, leida kirjeldusi, sarnasusi ja loota, et läheb täppi. Kuna praegu ei leia me MUISi kaudu ühtegi küürimisküna, peame seda uurijatele praegu ja ka tulevikus põnevaks materjaliks.”
Põllo nentis, et künade aeg on praktiliselt läbi saanud, eriti ühest puust õõnestatud künade aeg. Just seepärast on muuseum väga tänulik mälestuste ja pärimus­leidude eest, kus kirjeldatakse eri tüüpi künade olemasolu, väljanägemist, tegemisviise ja kasutust Hiiumaal.
Ühistunnid jätkuvad
“Künatund” muuseumis sai läbi, kuid Lauka ja Kärdla kooli õpilaste ühistunnid jätkusid. Järgmine tund oli kehaline kasvatus, siis matemaatika ja siis kaks muusikaõpetuse tundi. Lauka kooli õpetaja Aave Kark rääkis, et niisugustel ühistel koolipäevadel tutvuvad õpilased eakaaslastega ja teise kooliga ning leiavad uusi sõpru. Esimesel korral käisid Kärdla õpilased Laukal ja osalesid nende tundides. “Laste jaoks oli see elamus,” kinnitas Kark.
Kärdla põhikooli õpetaja Vladimir Barinov ütles, et õpilased suhtuvad ühistundidesse üllatavalt hästi. “Õhtul oli näha, kuidas Facebookis käis tihe omavaheline suhtlus,” lisas ta. “Ja oma arvamust hakkasid avaldama ka need, kes tavaliselt on tagasihoidlikud.”
Kolmas kohtumine on enne jõule ja kindlasti saadakse kokku ka kevade poole.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411