Teisipäev, november 22, 2016
 

Rändekriis vajab lahtirääkimist

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Hiiu maavalitsuse saali kogunes eelmisel teisipäeval paarkümmend ametnikku, kes said selgitusi maailmas levivast rändekriisist ja selle ulatusest.
Kriisikolded Lähis-Idas, Iraagis, Süürias ja Põhja-Aafri­kas on põhjustanud olukorra, millega peab tegelema ka Euroopa Liidu tasandil.
Sisekaitseakadeemia täiendusõppekeskuse juhataja ja õppepäeva korraldaja Kert Valdaru rääkis, et seekordne on jätk mullu toimunud teabepäevale, et saada teada, kas toona lubatu viidi ka ellu. “Rääkides rändekriisi praegusest seisust, annan raamistiku hetkeolukorrale kriisikolletes,” ütles Valdaru, nentides, et aasta ei ole muutnud olukorda üldises rändekontseptsioonis.
Endiselt on samad tõukefaktorid ehk see, mis sunnib inimesi kodudest lahkuma. Peamine liikumine on maalt linna, väikestest linnadest suurematesse ja vaesematest riikidest rikastesse, idast läände, lõunast põhja. Tõukefaktoriks on ka nn sunnitud migratsioon, mida põhjustavad konfliktid Lähis-Idas. Veel on rände põhjuseks ressursside puudus ehk siis rahvastik kasvab nii Aafrikas kui ka mujal peale Euroopa ja nende jaoks napib nii toitu, eluaset kui tööd. Samuti on rände põhjuseks kliimamuutused, kuna elupaigad muutuvad elamiskõlbmatuks. Rände tõmbefaktoriteks aga on turvalisus, kõrgem elatustase ja eesootav oma rahvusgrupp.
Maailmas on praegu 65 miljonit sunniviisilist põgenikku. “Seda peetakse suurimaks rändeks pärast teist maailmasõda,” ütles Valdaru.
Enamus neist inimestest aga ei tule Euroopasse ega ühtegi teise riiki, vaid umbes 40 miljonit inimest paikneb ümber omal maal turvalisse piirkonda. Näiteks Süürias on 4 miljonit elanikku läinud rahulikumasse piirkonda ja sama palju on lahkunud lähiregiooni.
Maailmas on 20 miljonit inimest, kellel on oma maal ebaturvaline elada ja kel on pagulase seisus. ÜRO andmetel oli 2015. aastal maailmas kokku 244 miljonit migranti.
Rändekriis jõudis Euroopasse
Rändekriis on kestnud juba aastaid ja mullu jõudis see Euroopasse. EL meetmetest ja nende rakendamisest rändekriisi leevendamisel jagas selgitusi Kristi Käsper siseministeeriumi kodakondsus- ja rände­poliitika osakonnast.
Tema sõnul olid riigid, millele enamus varjupaigataotlusi esitati, Saksamaa, Ungari, Austria, Prantsusmaa ja Rootsi.
“Siseriiklikult rahvus­vahelise kaitse andmine pole uus nähtus,” ütles Käsper, nentides, et pigem on meie jaoks uued nähtused ümberasustamine ja ümberpaigutamine.
Mullu laekus Eestile 228 taotlust, millest rahuldati 78. Enim on varjupaiga taotlejaid Ukrainast, Venemaalt, Gruusiast, Afganistanist ja Süüriast. Kahe aasta jooksul saabub Eestisse kokku 550 pagulast. Neist on juba kohale jõudnud 77: peresid 19, mehi 23, naisi 19 ja lapsi 35, eakaid kaks.
66 inimest on ümber paigutatud Kreekast ja 11 ümber- asustatud Türgist. Itaaliast, kust ka Eesti peaks pagulasi vastu võtma, Eestisse kedagi jõudnud ei ole.
“Ümberpaigutamise puhul saab rääkida nendest inimestest, kes on juba Euroopa Liidus sees,” selgitas Käsper. “Ümberasustamise korral on tegemist sõjapõgenikega, kes tuuakse riiki kolmandast riigist ehk mitte Euroopa Liidu liikmesriigist.”
Saabujate taust kontrollitud
Kaitsepolitsei Lääne osakonna direktor Priit Pastarus tõdes, et kohalike elanike kõige suurem hirm on see, et siia võib koos pagulastega sattuda ka mõni terrorist.
“Äärmusliku islamiga kokku puutunud isikutest on paljud sünnijärgsest riigist ehk omast keskkonnast käinud Süürias võitlemas ja sünniriiki tagasi tulnud,” selgitas Pastarus.
Tema sõnul ei ole nad tavaliselt seotud kohaliku moslemi­kogukonnaga ega jälgi ka islami tavasid: ei käi mošees, tarvitavad alkoholi, kauplevad narkootikumidega jne.
Ümberasustamise raames Eestisse saabuvate isikute toimikud vaatavad eelnevalt läbi nii politsei- ja piirivalve­ameti kui kaitsepolitsei ja sotsiaalministeeriumi ametnikud ning nendega vesteldakse.
Samas tuleks ka kohapealsetel elanikel teada anda, kui keegi õhutab viha või käitub kahtlaselt. “Alati on lihtsam ennetada, kui tagajärgi likvideerida,” kinnitas Pastarus. Ta selgitas, et samas kui keegi kasutab internetikeskkonnas terroriorganisatsiooni ISIS sümboolikat, võib see olla noorte protest kõige normaalse ja tavapärase vastu.
Hiiumaale seni pagulasi saabunud ei ole. Otsustajaks, keda kuhu saadetakse, on sotsiaal­ministeerium. Valdaru selgitas, et nad suhtlevad eelnevalt kohaliku omavalitsusega ja arutavad läbi, millised on kohalikud võimalused ja mida põgenike saabumine endaga kaasa toob.
Kultuuride mitmekesisus
Ringo Ringvee siseministeeriumi usuasjade osakonnast nimetas ennast kultuuride mitmekesisuse saadikuks. “Kultuur on see, mida me räägime ja teeme, mis on meile omane. Kui räägime kultuuridest, siis see võib ajas ka muutuda. Enda kultuuri mõistame, teiste kultuuri suhtes oleme mõistvad või mitte ja mõnda kultuuri peetakse Euroopas ka kahjulikuks,” selgitas ta.
Rändega kaasnevate kahjulike kultuuripraktikate näitena tõi ta Aafrikast Somaaliast Soome ja Rootsi jõudnud naiste suguelundite moonutamise. “See on Euroopas keelatud, aga kogu­konnad jätkavad, sest see on nende kultuuriline norm,” ütles Ringvee.
Ka burkadel pole tema sõnul usuga midagi pistmist, tegemist on Saudi Araabia ja Araabia poolsaare teatud kultuuriliste praktikatega. “See on üks problemaatilistest valdkondadest,” ütles ta.
Kultuurilise mitmekesisuse puhul soovitas ta mitte unustada, et ka Eesti on kultuuriliselt mitmekesine. “Eestis on sallivuse traditsioon pikk,” kinnitas Ringvee. Ta selgitas, et kultuuriline mitmekesisus on meie igapäevane tegelikkus: Peipsi äärsed vene-õigeusulised, Eesti moslemi kogukond jt.
Eestlaste jaoks uus on Lähis-­Idast siia saabuvad kultuuri- ja ühiskonna­normid ning tavad. “Meie määratleme inimesi rahvuste järgi, aga Süürias, Lähis-Idas, Iraagis ja mujalgi on olulisem enesemääratluse alus religioon – see, kas tegemist on sunniidi või šiiidiga. Selle lähenemise põhjused on ajaloolised ning religioon on Lähis-Ida riikide igapäeva­elus olulisel kohal. “See pole ainult uskumine, vaid ka tegevus, mida põhjendatakse usuga,” ütles Ringvee.
Eri religioonidel on ka oma perekonnaseadus, mille raames toimetatakse.
Ringvee rõhutas, et just seetõttu on oluline juba enne pagulaste siiasaabumist teha neile selgeks, et Eestis kehtib üks õigusruum kõigile. Võtmeküsimuseks on, kuidas kohandada ja aidata inimesi kohaneda siinsesse kultuuri­ruumi. “Kui inimene on siin ja tahab integreeruda, siis tuleb talle see võimalus anda,” ütles Ringo Ringvee. Võimaluste hulka kuuluvad nii keeleõpe, meie tavade ja kommete omaksvõtmine kui arusaam kohalikust õigusruumist.
Rändekriisi teabepäevad toimuvad kõikides Eesti maakondades.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411