Teisipäev, november 29, 2016
 

Maanteeamet ja Hiiu Teed talihooldeks valmis

PEEP LILLEMÄGI
Rohke esimene lumi tuli ootamatult ja sama kiirelt ka läks. Esimese lumega kaasnenud “hullumaja” rehvivahetustöökodades hakkab vaikselt ununema, aga talv on alles ees.
Eelmise nädala algul selgitasid maanteeameti spetsialistid ja teehooldajad Hiiu Lehele, kuidas saare teedel lund lükatakse ja libedust tõrjutakse. Hooldetöid teeb viieaastase lepingu (2015-2020) alusel ASi Nordecon tütarfirma OÜ Hiiu Teed.
Teehooldajad on igapäevases valmisolekus juhuks, kui lumesadu peaks algama või libedus tekkima. Sarnaselt operatiivsõidukite juhtidele on teehooldeautode juhid löögivalmis lausa 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas.
OÜ Hiiu Teed juhatuse liige Raigo Sahtel rääkis, et kui vaja, hakkavad lume­tõrjele suunduvad autod ühis­rindena liikuma samaaegselt Kärdlast, Suuremõisast ja Käinast.
“OÜ Hiiu Teed masinapargis on talihooldetehnikat selleks piisavalt,” kinnitas Sahtel.
Kokku on kasutada seitse baashooldeautot, mis varustatud sahkadega nii auto ees kui all. Kolmel neist on lisaks veel ka külgsahad ja kahel peal statsionaarselt puisturid. Lisaks on võimalik autodele paigaldada ripppuistureid liiva ja sõelmete puistamiseks. Eelnimetatutel on abiks kaks kopplaadurit sahkadega ja kolm sahkadega traktorit, samuti kaks greiderit teede sahkamiseks ja teepinna karestamiseks. Vajadusel ollakse suutelised kaasama hooldetöödele veel rohkem tehnikat.
Hooldusring valitakse vastavalt hooldustaseme nõuetele, sest just selles dokumendis on kirjas, millise aja jooksul peab olema saavutatud hooldetase, tehtud sahkamine ja libeduse tõrje. Ehk siis esmajärjekorras võetakse ette tase 2 teed koos tasemega 1 ohtlikud kohad, seejärel tase 1. Lisaks püüavad teedemehed arvestada ka hiidlaste liikumisi praamile, tööle, tagasi koju jne.
Kaks hooldustaset
Seisundinõuded, mis määravad, milline peab teepinna kvaliteet vastava hoolde­tasemega teel olema, on sarnased kogu Eestis. Talvisel teehooldel on Eestis neli erinevat taset, 4 kõrgeim ja
1 kõige madalam. Kõrgeimat, 4 ehk kiirteede taset, Eestis ei rakendata. Hiiumaa teedel kehtib kaks madalamat hooldetaset: tase 1 teedel, kus liiklustihedus on kuni 1000 autot, tase 2 teedel, kus liikleb 1000–3000 autot ööpäevas. Tase 2 on kehtestatud ka mõnel madalama liiklussagedusega teel. Lisaks eristatakse ohtlikke lõike, mis vajavad täiendavat hoolet: tõus ja langus kaldega üle 4 protsendi, ohtlikud kurvid, ristmikud, teekitsendid ja muud ohtlikud kohad. Näiteks Kärdlas on selliseks kohaks Kivijüri ring. Eraldi on tähelepanu all ka sadamate piirkonnad.
Aastas kulub maakonna teede talihooldeks 255 000 eurot. Maanteeameti Lääne regiooni hooldusvaldkonna juht Hannes Vaidla ütles, et lumerohke talve korral kulub rohkem raha lume sahkamisele ja lumevaesel talvel valdavalt libedusetõrjele. Seega on vahendite vajadus enam-vähem sarnane igal talvel.
Lumi ja libedus luba ei küsi
Oluline mõiste teehoolduses on kriitiline lumepaksus – kui lund sajab, siis kohevat lund ei tohiks maanteel olla üle 10 cm ja märja lume puhul üle 5 cm. Vaidla kinnitas, et amet teeb oma parima, et teid puhtana hoida, kuid Eesti jääb põhjamaaks, kus lumi ei küsi, millal ta sajab ega libedus, millal ta tekib. “Talvel tuleks laevale minekul igal juhul arvestada, et sõiduaeg võib olla pikem ja liigseid riske ei tohi võtta,” on tema soovitus.
Ka tuletas ta sõiduki­juhtidele meelde, et Eestis on talverehvide kasutamise kohustus nagu ka kohustus valida teeoludele sobiv sõidu­kiirus.
“Kui esinevad ekstreemsed ilmaolud, kui talvel sajab näiteks vihma, on koolibusside juhid koju jäänud nii Norras, Rootsis kui ka Soomes. Peaks olema nii Eestiski. Ei tohi unustada, et elame põhja­maal,” ütles Vaidla.
Kloriidid alati ei aita
Sahtel ütles, et libeduse­tõrje kloriididega, mis rahva hulgas tuntud “soola puistamisena”, hakkab n-ö tööle alates teatud liiklus­sagedusest. Kui piisavat hulka sõitjaid pole, on kloriide vaja rohkem. See omakorda tekitab ohtlikke olukordi, sest kloriidid seovad niiskust ja tekkida võib hoopis täiendav jää juhul, kui liiklusvoog pole piisav, et teed puhtana hoida. “Liiklejad tunnevad taolist nähtust nn jääkolakatena muidu asfaldini puhtaks tehtud teel,” selgitas Sahtel.
Hiiumaa teede liiklus­intensiivsust mõjutavad hommikune laev, tööle­tulek, töölt kojuminek ja õhtul mandrilt saabuv laev – neil aegadel moodustub piisav liiklusvoog ja teele puistatud sool “hakkab tööle”.
Viimasel paaril aastal on talvel olnud õhuniiskus suur ja temperatuur sageli nulli ümber, kuid ka plusskraadidega on vaja teele kloriide panna, et tõrjuda nn musta jääd.
Kõrvalteedel karestatakse libedusetõrjeks vajadusel teepinda, kas siis liiva puistates või jäist teepinda rihveldades.
“Ootamatu libedus ongi talvistel teedel suurim oht. Kui tee on lumine, osatakse valida väiksem sõidukiirus, aga libedad lõigud puhtast asfaldist nii selgesti ei eristu ja juhile võib tunduda, et sõita saab nagu suvel. Kui siis on jää teel, on õnnetus kerge juhtuma,” nentis Raigo Sahtel, et puhas asfalt loob roolisolijale petliku, justkui suvisema sõidutunde.
Jutu lõpetuseks kinnitasid teehooldajad, et maanteeametil on olemas ka valmisolek jääteede rajamiseks. Selleks on eelnevalt muidugi vaja sõlmida kokkulepe ilmataadiga.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411