Teisipäev, november 22, 2016
 

Koolitüdruk õpetas loogarakendit

Harda Roosna
Kärdla kooli 8. klassi õpilane Kerli Kivisikk korraldas Paopel Sepa talus loogarakendi õppepäeva.
Õppepäev oli osa Kerli Kivisiku kohustuslikust loovtööst. Enne kui see välja kuulutada, proovis ta loogarakendi tegemist mandril ja siis käis Valdo Laidi hobusekasvatustalus ise harjutamas.
“Niisugune tubli tüdruk, võttis selle asja ette ja tegi ära,” kiitis peremees Valdo Laid.
“Ennem looka peab panema need rihmad, muidu sa ei saa neid pärast kätte,” selgitas Kerli asjalikult järjekordsele koolitatavale.
Valge mära Aara oli hästi rahulik ja leplik õppevahend, pisut rapsakam ja raudjas Rembo tegi koolitatavatele vankrisõitu.
Kokku sai loogarakendi tegemist proovida oma 15 huvilist, kelle seas suur hulk tema enda klassi tüdrukuid. Pealtvaatajaid oli rohkemgi, teiste seas ka Kerli ema Marju Reinberg ja isa Hannes Kivisikk.
Ema rääkis, et tütar armastab väikesest peas hobuseid ja ratsutamist. Praegu käib ta ratsutamas Linnumäe tallis, aga ratsutamas on ta käinud ka mandril vanaema juures, kus samuti tall lähedal. Loogarakendi õppepäeva otsustas ta korraldada sellepärast, et teema talle endalegi huvi pakkus.
Isa Hannes lisas, et tütrel on muidki huvisid – ta käib tantsimas ja jooksuklubis ning käsitööd teeb päris usinasti. Ta tunnistas, et nägi loogarakendi tegemist esmakordselt, kuigi lapsepõlves sai hobuveokil sõidetud küll.
Õppepäeval oli kohal ka Kerli käsitööõpetaja Sirje Juurikas. “Kerli võtab seda asja nii südamega, et lausa lust on temaga koostööd teha. Alguses ma kõhklesin, sest teema oli minu jaoks nii võõras,” nentis õpetaja. “Aga siis ütles Kerli, et Valdo aitab ja siis ma olin nõus. Teema iseenesest on ju nii huvitav – keegi pole varem teinud sellist tööd.”
Õpetaja tunnistas, et see on üks kõige erilisema teemaga loovtöösid, millega tal tutvuda tulnud. Ehk annab seda võrrelda vaid ühe mullusega, mille autoriks oli Helen Rand, teemapõhiseks juhendajaks Argo Nurs ja teemaks virmalised Hiiumaal.
Juurikas lisas, et kohustuslik loovtöö on väga väärtuslik töövahend ja arvas, et Kerli saaks ka täiskasvanutele, näiteks põllupidajatele mõeldud õppepäeva korraldamisega ilusti hakkama.
Kerli rääkis, et käis Valdo juures rakendit õppimas neli päeva ja iga kord tuli hobust kordi ja kordi ette ja eest ära rakendada.
“Tahtsin teha midagi hobustega seoses ja otsisin päris pikalt ideed, mis mind kõnetaks ja lõpuks siis leidsin,” selgitas Kerli, kuidas ta loovtöö teema valis. Kerli Kivisikk ütles, et treenib ja käib võistlemas, kuid pigem iseenda jaoks – selleks, et näha iseennast ja hobust edasi arenemas. “See on hea tunne,” ütles Kerli, kel oma hobust praegu ei ole, kuid kes oma tulevikku kujutab küll ette koos hobusega, keda vajadusel ka vankri ette rakendada.
Valdo Laid hindas õppepäeva kordaläinuks ja avaldas lootust, et õppepäeval osalenud said julgust ise hobustega tegeleda ja muu­hulgas ka loogarakendit teha.
Õppepäeval osales ka Eesti hobusekasvatajate liidu esindaja Andres Kallaste, kelle sõnul on loogarakend osa Eesti kultuurist ja väärib sellisena säilitamist.
Ta tunnistas, et looga­rakend on kaduv kunst ning just sellepärast, et mujal maailmas seda eriti ei tunta ega kasutata, on vaja seda oskust säilitada. Looga­rakend on peale Eesti kasutusel veel Lätis ja Venemaal ja vähesel määral ka Soomes. “Kultuuri­väärtusi, meie esivanemate oskusi ja teadmisi me peame säilitama,” kinnitas Kallaste.
“Kui meie esivanemad suutsid selle abil palju tööd teha, peame ka meie seda suutma, ehkki sorirakend võib olla isegi mugavam kasutada, kuid me peame oma hoidma ja loogarakend on osa meie kultuuripärandist.”
Kallaste polnud sugugi üllatunud, et loogarakendi õppepäeva teeb suhteliselt noor tütarlaps omaealistele ja veel noorematelegi tüdrukutele. “See ongi meie tulevik,” nentis ta. “Mul on väga hea meel, et tüdrukud ise organiseerisid selle ürituse – see on minu meelest väga tore.”
Kallaste ütles, et kui Kerli tahaks samasuguse koolituse korraldada täiskasvanutele, oleks ta taas nõus selle ette võtma.
Üks kaduv kunst on ka looga, rangide ja rakmete valmistamise oskus – Hiiumaal on Valdo Laid üks viimaseid, kes neid ise teha oskab. Koolitus­päeval sai sestap õhku visatud üles mõte, et ehk võtab Hiiumaa käsitööselts teema päevakorda ja päästab ka need oskused ajaloohõlma vajumast. Samuti nagu seda tehti rõhude ja vähevankri valmistamise kunstiga.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411