Teisipäev, november 8, 2016
 

Kohtusid kohaliku toidu tootjad ja toitlustajad

Helja Kaptein
Kohaliku ja mahe­toiduvõrgustiku info­päeval said kokku saare talupidajad ja toitlustajad, et arutada, kuidas kohalik toit paremini tarbija lauale jõuaks.
Pubi Wabrik seminariruumis said ühise laua taga kokku need, kes toodavad piima või liha, kasvatavad köögi- või puuvilju ning teiselt poolt saare toitlustusettevõtjad.
Kohal olid ka maaelu­ministeeriumi spetsialistid, kes rääkisid seaduse­muudatustest, kohaliku toidu geograafilistest tähistest Euroopa Liidus ja nende rakendamisest põllumajandus­toodete paremaks turundamiseks.
Juba kevadel oli teada, et oodata on seaduse­muudatust, mis lihtsustab tootmisnõudeid väiketootjate jaoks. Ingrid Vesmes maaeluministeeriumist nentis, et enne 2018. aastat ei ole sellist muudatust siiski loota, sest seaduseveskid jahvatavad aeglaselt.
Infopäeva korraldaja, MTÜ Hiidlaste Koostöökogu esindaja Reet Kokovkin rääkis, et isegi Hiiumaal ei liigu teave, kes mida toodab ja kes mida vajab.
“Ikka kuuleme, et koolid ja restoranid ei tea, et meie talunikud toodavad head toidu­toorainet,” nentis ta. “Talunikud jällegi ei oska tootmist planeerida, sest koolid ja teised toitlustusettevõtted ei teata, mida vajatakse. Hinnas ja kogustes saab ju kokku leppida, kui teadmine nõudlusest ja pakkumisest oleks olemas.”
Kiida ise oma toodet
Ülle Eplik maaeluministeeriumist andis ülevaate kohaliku toidu geograafilistest tähistest Euroopa Liidus ja nende rakendamisest põllumajandustoodete turundamise parendamiseks. Ta nentis, et Eesti ei ole olnud ülemäära edukas kasutamaks Euroopa Liidu poolt loodud eelist kohaliku toidutoote esiletõstmisel ja kaitsmisel. Kui näiteks Lätis on nüüdseks juba viis geograafilise tähisega kaitstud toodet, siis Eestis on menetluses vaid kaks jooki – Eesti viin ja Eesti kali. Eelkõige annab geograafiline tähis kaitset võltsingute eest, aga ka turunduseelise. Näiteks Parma sinki ja juustu me teame ja hindame, aga järele teha neid sama nime all ei tohi.
Hiiumaal on LEADER toetuse toel valmimas esimene kvaliteedikava hiiu viiuli ehk vinnutatud lambakintsu tootmiseks ja tunnustamiseks. “Tooteid on veel – näiteks hiiu leib on täiesti kõlblik esitada traditsioonilise toote märgi taotlemiseks,” ütles Kokovkin.
Juba 1989. aastast on Hiiumaal biosfääri programmi­ala, kuid seda eelist ei ole saare kogukond osanud kasutada, kuigi turistid otsivad erilisust, tootjad otsivad turgusid ning tarbijad hindavad loodushoidu ja kogukonna tugevust. “Ei ole hilja seda eelist kasutada – olla esile tõstetud maailma 600 erilise piirkonna seas, on ju privileeg,” ütles Kokovkin.
UNESCO biosfääri programmiala juht Lia Rosenberg selgitas, milliseid programmi märgistusi saab taotleda. Ta lisas, et vähe taotletakse ka meie oma Hiiumaa rohelist märki.
Reet Kokovkin meenutas, et Hiiumaa tarbijate ühistu (HTÜ) sai kogukonnalt suure toetuse oma leivatootmise kaasajastamiseks, vastu­tasuks aga ootab kogukond ettevõttelt koostööd kohalike põllumajandusettevõtjatega.
HTÜ võib olla suunanäitaja
HTÜ juhatuse esinaine Kaja Antons hindas päeva huvitavaks ja ettekanded sisukaks. “Kõrva-silma hakkas eelkõige ikka see, et hiidlased, suvehiidlased ja saare külalised ootavad kohalikust toorainest tooteid,” ütles ta. Hea uudis on see, et ettevõte hakkab omakeedetud süldile ja Hiiumaa leivale geograafilist märgist taotlema.
Antonsi sõnul on neil nii võimalus kohalikku toor­ainet oma tootmises kasutada kui müüa tooteid Coopi kauplustes. “Kindlasti tuleb siit edasi liikuda, kasutada rohkem kohalike kasvatatud toidukraami ning ka Hiiumaa toidukasvatajate ja tootjate seltsingu loomine on väga vajalik,” ütles Kaja Antons.
Infopäeva üks eesmärke oligi luua eeldus kohaliku toidu tootjate ja tarbijate võrgustiku tekkeks. Päeva toetas PRIA teadmussiirde ja teavituse meede.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411