Teisipäev, november 15, 2016
 

Kogukond peaks õppima suunama

Helja Kaptein
Mõttekojas “Kuidas kogukond saab toetada õppijat” said Kassari haridusseltsi raamatukogus kokku need, kes mures nende pärast, kel koolitee varakult katkenud.
Mullustel andmetel oli Hiiumaal 23 protsenti kõigist alla seitsmeaastaste laste vanematest madala haridus­tasemega. Nii on Hiiu maakonnas 128 leibkonda, kus üks vanematest on madala haridustasemega ja 25 leibkonda, kus mõlemad vanemad on madala haridus­tasemega. See tähendab, et neil on kas gümnaasium pooleli jäänud või põhikoolgi lõpetamata.
Kodukant Hiiumaa juhatuse liige Viktor Rõbtšenko oletas, et ehk liiguvad haritud noored rohkem saarelt välja ja kohapeale jäävadki need, kellel haridustee pooleli.
Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon (ETKA) Andras projekti koordinaator Anneli Peetso oletas, et lapsevanem ei pruugigi motiveerida õpilast kooli minema, kui tal endal on napilt haridust. “Madala haridustasemega lapsevanemad, kellel vaid põhiharidus või lõpetamata keskharidus, ei pruugi õppimist väärtustada,” oletas Peetso.
Võtmeks haritud kogukond
Peetso selgitas, et Eesti edasise arengu võti peitub haritud kogukonnas ja probleemiks on kujunenud täiskasvanute madal haridus­tase.
Ta tõi näiteks, et sageli on maapiirkondades kesk­hariduse või kvalifikatsiooni puudumine ning vananenud oskused takistuseks elus edasijõudmisel ja töö leidmisel.
Samas tõdes ta, et inimesi, kel haridustee pooleli jäänud, on väga raske üles leida. “Nad kas häbenevad, ei oska informatsiooni leida või lihtsalt puudub motivatsioon ja julgus õpingute jätkamiseks,” ütles Peetso.
Täiskasvanute gümnaasiumide ja kutseõppe­asutuste senised kogemused näitavad, et lähedaste ja kogukonna toetus on peamised mõjutajad õpingute jätkamisel.
“Meie soov ongi koos teiega leida mõttekaaslasi, kuidas kogukonnad saavad toeks olla inimeste kooli tagasipöördumisele ja kooli lõpetamisele,” oli koordinaatori sõnum külaliigutajatele.
Ühisarutelul vaagisidki Kodukant Hiiumaa liidrid ja koolijuhid, kuidas motiveerida inimesi õppima, kuidas sihtgruppideni jõuda, kuidas eri osapoolte koostöös toetada õppesse tagasipöördumist.
Õppida võib kogu elu
Hiiumaa gümnaasiumi ja ametikooli ühisdirektor Ivo Eesmaa rääkis, et idee on panna need kaks kooli koos toimima. Nii alustaski tänavu ametikooliga samas majas tööd gümnaasiumi kaugõppe­osakond.
“Tahame luua mudeli ning töötada välja õppekava, et lõpetades gümnaasiumi saad samal ajal teha ka kutse­eksami ja saada kutse,” selgitas koolijuht.
Kodukant Hiiumaa juht Ester Tammis ütles, et neid, kel põhiharidust pole, ei leita üles ja kui leitaksegi, siis tihti ei taha nad õppima asuda: “Tavaliselt on põhjuseks koolist saadud negatiivne emotsioon.”
Eesmaa nentis, et esimene, kõige olulisem samm on inimene n-ö kodust välja saada. “Kutsuge nad mingile üritusele ja kui seal selgub, et saab omandada uusi oskusi ja tekkib eduelamus, siis sealt saab juba edasi liikuda,” oli tema soovitus.
ETKA Andras Hiiumaa esindaja Aira Toss rääkis Andrase toetavatest tegevustest täiskasvanute taseme­õppesse tagasitoomiseks ja loetles kohapealseid võimalusi teadmiste omandamiseks.
“Kui inimene Kõpu otsast tuleb Suuremõisa õppima, siis on olemas õpilaskodu ja ametikoolis käimise ajaks saab lapse panna Suure­mõisa lasteaeda,” soovitas ta head võimalust.
Eesmaa ütles, et väikeses kogukonnas nagu Hiiu saarel, on võimalik rakendada igasuguseid mudeleid, põhiline, et oleks neid, kes õppimise vastu huvi tunnevad. Ta avaldas lootust, et  märkajad teavad, kuhu suunata see, kes võiks edasi õppida. Tema sõnul on just siin koostöö koht külaliikumise, kooli, pere ja tugiisikute vahel, et õppidasoovija ei jääks teadmatusse loksuma.
Ümarlaua korraldasid ETKA Andras ja Eesti külaliikumine Kodukant.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411