Teisipäev, november 15, 2016
 

Järvi Lipasti pälvis Aino Kalda preemia

Soome saatkond
Viro-säätiö andis tänavuse Aino Kallase nimelise preemia Tuglase seltsi koolitus­juhile ja hiiu keele aabitsa autorile Järvi Lipastile.
Reedel anti 1500eurone preemia ja sellega kaasnev tänu­kiri üle Tallinnas Soome suursaatkonnas. Järvi Lipasti ütles Hiiu Lehele, et on preemia üle väga rõõmus.
“Esiteks sellepärast, et preemiaga tunnustatakse pikaajalist tööd Eesti ja Soome kultuurisilla ehitamisel, aga teiseks ka sellepärast, et preemia kannab just Aino Kallase nime,” ütles Lipasti, tema sõnul on Aino Kallas olnud hiidlaste jaoks väga oluline suurkuju. “Lapsena ma ei teadnudki, et ta on soomlane, küll aga olin käinud tema Kassari suvemajas, teadsin “Hundimõrsjat” ja “Reigi õpetajat”,” rääkis Lipasti.
Soomlasest kirjanik ja luuletaja Aino Kallas, kes abiellus eestlasest diplomaadi Oskar Kallasega, kutsus Eestit oma saatuse maaks, sama võib Lipasti öelda Soome kohta.
Omamoodi sümboolne oli ka tunnustuse saamise koht ja aeg. “Soome saatkonnas käisin esimest korda täpselt kakskümmend aastat tagasi saatkonna avamisel 12. novembril 1996,” märkis Lipasti.
Esimene õnnitleja oli Tuglase seltsi juhatuse esimees professor Seppo Zetterberg, kes oli Soome instituudi esimene juhataja, kellega koostööd alustas Järvi 1994. aastal. Õnnitlejate hulgas olid Tuglase seltsi, Soome instituudi, kultuuriministeeriumi ja haridusministeeriumi esindajad. Samuti Lipasti pereliikmeid, sõpru ja töökaaslasi, kellega koos soome-eesti asja aetud.
Oma tänukõnes rääkis Järvi aastate jooksul saadud toredatest kogemustest ning ütles, et Hiiumaa ja hiiu keel on tema jaoks olnud liikumapanevaks jõuks: “Läksin ju ülikooli eesti keeltki õppima eelkõige huvist hiiu keele vastu,” ütles Järvi.
Hiidlasena on Järvi Lipastile südamelähedane ka hiiu keele säilitamine. Tänavu koostas ta hiiu keele aabitsa “Hiiu keele raamand”, mille andis välja MTÜ Hiiu Öko.
Saatkonna pressinõunik Hannele Valkeeniemi selgitas, et Aino Kalda nimeline igaaastane preemia antakse eri valdkondade Eesti-Soome kultuurisilla ehitajatele.
Varem on preemia pälvinud Margit Kuusk, Rain Kooli, Kulle Raig, Rein Veidemann, Maimu Berg, Sirje Olesk, Tallinna Lilleküla gümnaasium ja Piret Saluri. “Tänavu sai selle keelesilla ehitaja,” lisas Valkeeniemi.
Keelesilla ehitaja
Lipasti on edendanud soome keele õpetamist Eestis ja eesti keele õpetamist Soomes, ta on kutsunud ellu soome keele olümpiaadi ning korraldanud soome ja eesti keele õpetajate ja tõlkijate täienduskoolitusi.
Huvi soome keele vastu tekkis tollase nimega Järvi Koklal keskkooliajal ja püha­päeviti käisid nad koos sõbrannaga Palade raamatukogus Riina Jesmini juures soome keelt õppimas. Üli­koolis eesti keelt ja kirjandust õppides kuulus õppekavasse ka soome keel. Õpetajaks legendaarne Paula Palmeos.
Aasta oli 1986 ja piirid olid veel kõvasti kinni. Kui Lipasti ülikooli lõpetas, oli kõik muutunud. Oma esimeses töökohas Tartu Ülikooli eesti keele kateedris puutus ta soome keele ja soomlastega juba väga tihedalt kokku.
1994. aastal alustas Lipasti tööd Soome instituudi Tartu osakonna kultuurisekretärina. “Usun, et Soome Instituudil on päris suur roll selles, et Eesti koolides saab heade õpetajate käe all soome keelt õppida,” ütles Lipasti. “Iga keele oskamine avab inimesele uue maailma. Soome keel on meile sugulaskeel ja seda õppides avastame enda jaoks uuesti ka eesti keelt. Soome kultuuri tundmine omakorda õpetab hindama eesti kultuuri.”
Sihtasutus Viro-säätio loodi Soomluse seltsi algatusel 1980. aastate lõpus arendamaks Eesti ja Soome kultuurija teadussuhteid.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411