Teisipäev, november 8, 2016
 

Bussiga saab sõita, kuid tulevik pole pilvitu

Ühistranspordi kasutajate arv on pidevalt langenud ja on raske prognoosida, kui kauaks senisel kujul bussiliiklust Hiiumaal jätkub.
Hiiumaal toimib praegu 32 maakondlikku bussiliini, lisaks neli kaugliini. Leping maakonnaliine teenindava ettevõttega Hansa Bussi­liinid võimaldab aastas tellida 556 000 kilomeetrit reise ja see number on ka täielikult ära kasutatud.
Lisaks on maavalitsusel väiksem leping ASiga GoBus, milles liinikilomeetreid tänavu u 17 000. Kuna see ettevõte teenindab ka nn lennujaama liini, sõltub kilomeetrite arv lennureisidest ja päris täpset numbrit kirjas pole.
Viimase 10–15 aasta kilometraaž on pidevalt olnud veidi üle poole miljoni kilomeetri, tänavuseks aastaks kasvanud isegi 570 000 kanti. Küll aga näeme teistsuguseid numbreid, kui vaadata 20–30 aasta tagust aega, siis oli liinikilomeetreid maakonna­liinidel üle 700 000.
Riigieelarveline toetus Hiiumaa maakonnaliinidele on umbes 380 000 eurot aastas, sellele lisandub piletitulu umbes 50 000 eurot aastas ja valdade poolt makstav toetus õpilaste veoks umbes 40 000 eurot aastas. “Selle summaga peab välja tulema,” nentis Hiiu maavalitsuse ühistranspordispetsialist Tõnis Paljasma.
Reisijaid vähe
Sõitjaid on maakonnaliinidel koolikuudel 10 000–11 000, kellest umbes 6000 on õpilased. Suvekuudel on sõitjaid 5000, kellest umbes 1000 on õpilased, seega tavasõitjate arv ühes kuus kõigub 4000–5000 vahel ja pigem langeb.
Paljasma andmetel on õpilaste sõitude arv praegu veel väikeses tõusus, kuid selge on, et seegi arv peab millalgi langema hakkama, sest õpilaste koguarv väheneb. Tema sõnul ongi saare­sisene pendelränne peamiselt õpilaste sõitmine kodu ja kooli vahel.
Paljasma tõi näite paarist konkreetsest päevast. Näiteks esmaspäeval, 31. oktoobril, tuli hommikul Käina-­Emmaste poolt Kärdlasse 26 inimest, Kõrgessaare poolt 13 inimest, Heltermaa suunalt 7 inimest. Päevas oli sõitjaid kokku 473. Võrdluseks üks üsna suvaliselt valitud suvepäev 11. juuli: hommikul tuli Käina poolt 11 inimest, Heltermaa suunalt 2 inimest ja Kõrgessaare suunalt 6 inimest, päevas kokku 194 sõitjat.
“Esmaspäeviti on muude päevadega võrreldes busside täituvus natuke parem, sest ka õpilaskodus olevad õpilased tulevad sel hommikul kooli. Täituvus on kõrgem ka viienda kuupäeva ümber, kui laekuvad pensionid ja sotsiaaltoetused,” selgitas Paljasma. Pahupooleks nimetas ta seda, et neil päevadel on bussides joobes isikuid, kes teisi reisijaid häirivad.
“Tegelikult on numbrid nii väikesed, et nende põhjal väga järeldusi teha ei saa, paar inimest rohkem või vähem annab protsentides juba suure kõikumise,” nentis Paljasma.
Pendelränne mandri vahet
Selle kohta, kui ulatuslik on hiidlaste ja Hiiumaal teist kodu omavate inimeste ränne saare ja mandri vahel, Paljasmal täpseid andmeid pole. Aluseks saab võtta ehk selle, et talvisel ajal sõidab reedeti ja pühapäeviti saarele ja saarelt ära 250–300 inimest rohkem kui nädalapäeviti.
“Kes neist pendelrändaja ja kes juhusõitja, ei ole väga täpselt teada,” nentis Paljasma, lisades, et suvel ei joonistu see erisus nii selgelt välja, sest laevad on täis ka nädala sees.
Samas käivad paljud õpilased või ka tööinimesed tööl/koolis teistsuguse tsükliga kui klassikaline reede ja pühapäev.
“Lisaks tekib ka küsimus, et kui tihti käimist veel lugeda regulaarseks käimiseks, paljud üliõpilased käivad Hiiumaal näiteks korra kuus,” märkis Paljasma.
Paras pähkel ühistranspordi korraldamisel on tema sõnul ka see, kuidas sobitada busside sõiduaegu nii laeva- ja lennuliiklusega kui koolide tunniplaanidega.
“Kui tunnid algavad enam-vähem samal ajal, siis kooli­päeva lõpp on koolides erineval ajal ja see tekitab täiendavat pinget busside väljumisaegade planeerimisel,” ütles Tõnis Paljasma.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411