Teisipäev, oktoober 25, 2016
 

Uut tulevikku ootavas Haldi sadamas näeb veel jälgi möödunust

Helja Kaptein
Merekultuuriaasta rannaretk jõudis sügisel Haldi sadamasse.
Merekultuuriaastal pöörati tähelepanu rannaäärsetele tegemistele ja oma osa hiidlaste merekultuuris oli kunagi ka Haldi sadamal, mis eelmise sajandi algul oli kuulus uute aluste sünni poolest.
Eriti rahvarohke oli mitme­osalise retke kokkusaamine Haldi sadamas, kus oma mälestusi ja ka isa meenutusi laevaehitusest ja kohalikust merendusest rääkis Haldi külast pärit Alvar
Koolmeister.
“Viimane laev ehitati vahetult enne sõda, sellele telliti Rootsist mootor,” meenutas Koolmeister. Sõja alguse tõttu ei saadud seda mootorit aga enam kätte. Koolmeistri isa, vanaisa ja veel üks kohalik mees purjetasid Pärnusse, kust lootsid paadimootori saada. Saidki, aga mootor polnud päris töökorras ja alles 1943. aastal, kui nad Eesti vallutanud sakslaste käest said  mootorile pihusti, saadi laev, millele pandi nimeks Hiiu, lõpuks käima. Sellesama laevaga põgeneti Õngu rannast Rootsi ja Hiiu peal oli siis 108 inimest.
Pärast Hiiut alustati Haldi rannas veel mitme uue laeva ehitust, muuhulgas ka seepärast, et neid mehi, kes laeva ehitasid, ei võetud sõjaväkke.
“Ehitamisega polnud kiiret, sest oli teada, et valmis laev võetakse sakslaste poolt ära,” rääkis Koolmeister, kelle sõnul ükski nendest laevadest valmis ei saanudki.
Tähtis kalasadam
Uuele elule ärkas sadam siis, kui kalurikolhoos Hiiu Kalur hakkas seal kala vastu võtma. Olev Heilo töötas paar­kümmend aastat kohapeal, püüdis kala ja tõi seda Haldi sadamasse.
Ta oskas oma kolme­kümnele matkalisele iga säilinud kunagise ehitise ja seadme kohta rääkida, mis otstarve sel oli või kuidas töötas.
Erilist tähelepanu pälvis pikk toru, mis ulatus kai äärest hoonesse. “Pumbamaja oli kai ääres, sealt pumbati mööda 125millimeetrist toru kilu ja räim paadist tsehhi, mis asus umbes 100 meetrit eemal,” rääkis Heilo. Ta meenutas, kuidas suhteliselt väikese läbimõõduga torusse jäid vahel kammeljad ette troppi kinni.
Hoones sees olid automaatkaalud, mis kaalusid 22 puukastitäit kala minutis. Automaatkaalult liikusid kastid linti mööda kohe auto peale. “Kümne tonni kala jaoks ei läinud tundigi, kui see oli paadist autokastis,” rääkis Heilo.
Sadamakail oli maha­jäetuna kükitamas kütusemahuti hoidla, siis rull, millega püüniseid paadist välja võeti, plokk ja vints, kui tarvis oli paati veest välja tõsta. Kai alguses oli koht lesta ja tuulehaugi mahalaadimiseks.
Betoonist kai ehitati Hiiu Kaluri tellimusel Haldi sadamasse 1984. aastal. Samal ajal tehti ka Sõru sadamasse sarnane betoonist kai. “Siin oli varem puuäärtega kai, aga see hakkas kõdunema,” meenutas Heilo. Neli kala­paati, kaks kakuaami ja kaks lappajat käisid tollal sadamas sees.
Mereaasta rõhuasetused rannale
Mereaasta rannaretke koordineeris SA Hiiumaa Muuseumid ja see oli osa merekultuuriaasta programmist.
“Meie retke aeg jäi sügisesse, aga kevadest saadik on neid erinevates Eesti randades korraldatud,” ütles muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo.
Hiiumaale jäeti hilisem aeg, kuna suvel on saarel niigi palju igat sorti ette­võtmisi.
Iga retke formaat jäi koha­peale otsustada, kuid juba kevadel lepiti kokku, et osa retkest saab olema Emmaste kandis Haldi sadamas ja teine pool Kärdla sadamas. Samuti olid retkelistele avatud muuseumid: Sõru meremuuseum, Hiiumaa muuseumi Kassari ekspositsioonimaja ja Pikk maja Kärdlas.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411