Reede, oktoober 14, 2016
 

Rongiga Hiiumaale – unistus või reaalne võimalus?

Elron
Rongiliikluse taastamisest Haapsallu räägitakse järjest häälekamalt. Hiidlased on seni vähe teadvustanud, et ka neile tooks Rohukülani ulatuv raudtee uue kiire võimaluse Tallinnasse jõuda.
Lääne Raudtee aktsiaseltsi juhatuse liige Rein Riisalu, kelle juhitav ettevõte on raudtee taastamisega tõsiselt tegelema asunud, ütleb, et Haapsalu inimesed tähistavad tänaseni igal aastal rongi oodates kurba päeva, 1995. aasta 22. septembrit, mil kuurort­linnast väljus viimane reisirong Tallinna poole.
Raudteeharu taastamisest on tulnud rääkida 12 aastat. Alates ajast, kui oli selge, et raudteeliini erastanud OÜ Haapsalu Raudtee ei saa jätkata, sest kaubavedu kahaneb, riik reisiliiklust ei telli ning eraraudtee ei tule ots otsaga kokku. Raudteeomanik võttis üles nii rööpad kui liiprid ja rajas trassile kergliiklustee, et säilitada raudteetamm tulevikuks.
“2015. aasta alguseks jõuti riikliku raudtee taastamise mõttega tupikusse. Poliitikud ütlesid, et Läänemaal võiks ju raudtee olla, kuid riigil raha kahjuks pole. Ka riigile kuuluv Eesti Raudtee oli sattunud transiidi vähenemise tõttu raskesse olukorda. Siis hakkasid asjaga tegelema ettevõtjad. Hakati uurima, mis tingimustel oleks võimalik rajada raudtee erainvestorite rahaga,” rääkis Riisalu Hiiu Lehele.
Läänemaa ärimeeste Koit Uusi ja Veiko Tishleri ette­võttel Lääne Raudtee on praeguseks ette valmistatud piloot­projekt Turba asulani. See maksaks 2016. aasta ehitus­hindades
6,2 miljonit eurot ja võimaldaks 6,5 kilo­meetrisele lõigule rajada raudtee, kontakt­võrgu ja uue veoalajaama. Eeldusel, et riik nõustub Riisipere liini elektrirongide sõitu pikendama Turbani, on projekti elluviimiseks võetavate laenude tagasimakseks ja jooksvate kulude katmiseks vaja
u 500 000 eurot aastas. See raha tuleks raudteelõigu kasutamisest saadavast tasust. Sarnaselt on pea viimased 20 aastat toiminud Pärnu ja Viljandi raudteelõigud, mis kuuluvad teisele eraettevõttele – Edelaraudtee Infrastruktuuri aktsiaseltsile.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, võiks raudtee Turbani aasta pärast valmis olla. Siis saaks jätkata selle välja­ehitamist Haapsaluni ja sealt edasi Rohukülani. Trassilõik Rohukülani maksaks kokku u 60 miljonit eurot. “Asjaga on kiire, sest Rail Balticu ehitus läheneb ja Väinamereni ulatuv lõik tuleks rajada enne, kui suurehitus algab,” ütleb Riisalu. Seega, juba aastal 2020 võiksid rongid sõita Rohu­külani.
“Ehitusfirmad valmistuvad Rail Balticu ehituseks. Lääne­maa raudteeprojekt annaks juba eelnevalt inimestele tööd ja tagaks head ehitushinnad, sest firmad otsivad mõnd referents­objekti, millega saaks kogemust ja ühtlasi Rail Balticu hankel näidata, et firma on osalenud raudtee ehitusel, mis suurema ehituse hankel vajalik,” selgitab raudtee-ekspert.
Raha leidmiseks läbirääkimised käivad. Riigi huvi puhul reisirongiliiklust Läänemaal arendada oleks kindlasti valmis investeerima pangad. Laenuintress on praegu madal, sest Euribor on nullis ehk ehitamiseks on hea aeg. Läänemaa raudteeettevõttel on valmis ka projekt, mida esitada ESFI Fondi (The European Fund for Strategic Investments), mida rahastu ellu kutsunud Euroopa Komisjoni presidendi järgi kutsutakse Junckeri fondiks.
Raudtee ehitamiseks Haapsalu asemel Rohukülani on mitu head eeldust. Euroopa Liidu transpordivõrgustikus TEN (Trans European Net­work) on Rohuküla sadam sees, kuid see on üks võrgustiku sadamatest, kuhu raudtee ei ulatu. Investeering looks eeldused sadama ja raudtee koostööks ehk intermodaalsuse arendamiseks, mis on Euroopa transpordipoliitika prioriteediks. Ka Rohuküla sadama arenguplaanid näevad pikemas perspektiivis ette võimaluse laiendada kaubavedusid.
Riigilt oodatakse tahteavaldusena põhimõttelist kinnitust, et kui oleks raudtee, siis riik telliks reisirongiliiklust Rohukülani. Sarnane koostöö­memorandum allkirjastati näiteks Eesti ja Soome ministrite tasemel jaanuaris, et väljendada igakülgset toetust Helsingi–Tallinn raudteetunneli rajamise võimaluste uurijatele.
Lääne Raudtee on pakkunud välja, et kui riik soovib, võib riik taristu igal ajal ette kokkulepitud hinnaga ära osta. See tähendab, et riigil on vabad käed liita see raudteelõik lähemas või kaugemas tulevikus riigi raudteega. Kui raudtee ehitada täies mahus eraraha eest, saaks kasutustasudest laenud tagasi maksta 20–25 aasta jooksul. Elektrirongide koosseise, millega uut liini teenindada, on Elronil piisavalt ning kuna need on uued, siis on need käigus veel vähemalt 30 aastat ehk ronge juurde ostma ei pea.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411