Teisipäev, oktoober 11, 2016
 

Reise ja reisijaid rohkem, maha­jääjaid ka

Ain Simsalu
Numbrid ei valeta – lõppenud suvel oli olukord laevaliikluses viletsam kui aasta tagasi.
Praamijärjekorrad ja reisidest mahajäämine on asi, millest rääkimine ei taha lõppeda. Kui ise pole kailt laevale järele vaatama jäänud, on tegu samasuguse igavavõitu teemaga, kui arutlus selle üle, kas lähemate tähtede ümber on planeete. Nende jaoks, kes viimase aasta jooksul minimaalselt kaks tundi oma elust kaotanud planeerimatu sadamas­vahtimisega, olgu siis Rohu­külas või Helter­maal, on teema kindlasti oluline.
Mahajäänud sõidukeid rohkem
Hiiu maavalitsus jagas lahkesti Hiiumaa ja mandri vaheliste reiside statistikat 2015. ja 2016. aasta suvel. Exceli tabelis on kirjas reisid, laevad, veetud reisijate ning sõidukite arv, aga ka see, kui paljud reisid lahkusid sadamast nii, et sõidukeid kaile maha jäi.
Infot on pikema perioodi kohta, kuid keskendugem kuuele nädalale juuli algusest augusti keskpaigani, mida Hiiumaal loetakse turismi tipphooajaks. See on aeg, milleks paljud kohalikud ettevõtjad valmistuvad terve aasta, et saare külalistele oma tooteid ja teenuseid pakkuda ja raha teenida.
Eelmise aasta suvel oli liinil kaks laeva – Hiiumaa ja St. Ola. Kokku tehti kuue nädalaga 900 reisi ja veeti 46 817 sõidukit. Mahajäänud sõidukeid oli veidi enam kui kümnel protsendil reisidest ehk 94 korral.
Tänavu suvel oli vaadeldud nädalatel liinil kolm laeva – St. Ola, Regula ja Harilaid. Kokku vedasid need laevad üle 46 379 sõidukit.
Seega tuleb tunnustada Hiiu maavanemat Riho Rahuoja, kes lubas kevadel, et üleveol tagatakse eelmise aasta maht. Veetud sõidukite arv oli tõesti peaaegu sama suur kui aasta varem.
Kuna laevu oli rohkem, tehti sel suvel ka reise rohkem. Kokku 1145 reisi. Kuid selliseid, millest autosid maha jäi, oli tervelt 336 ehk 29 protsenti.
Seega ei ole mingi ime, et kui piletimüük kuu varem avanes, olid reedesed reisid Hiiumaale ja pühapäevased saarelt tagasi mandrile paari öötunniga välja müüdud. Ka nädala sees oli vähe selliseid reise, millele samal nädalal eelmüügist pileteid saada. Muretutele või ootamatu reisisooviga sadamasse­sõitjatele jäi võimalus õnn proovile panna, kas auto mahub väljuvale laevale või mitte.
Reisijate arv kasvas
Huvitav on fakt, et Hiiumaale reisijate arv tegelikult kasvas – kui mullu suvel veeti kõnealustel nädalatel üle 133 777 inimest, siis tänavu 136 866.
29. nädalal ehk 18.–24. juulini püstitati ka uus sõidukite üleveo rekord – nädalaga veeti üle 8835 sõidukit.
Nagu märkis maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Aivi Telvik, ei anna statistika olukorrast tegelikult täit ülevaadet, sest sellest ei selgu, kas reisist jäi maha kümme või sada autot. Põhjaliku ülevaate saaks laevakompanii poolt peetud logiraamatutest, kus kõik detailid kirjas. Nende sirvimine oleks kindlasti väärt teadustööd ja tahaks siinkohal julgustada mõnd Hiiumaa päritolu logistika­tudengit asja ette võtma.
Selleks, et eelnev jutt ei mõjuks üksnes halinana, tuleb tunnustada kevadel saavutatud kokkuleppeid, kus osalised olid ministeerium, vedaja ja maavalitsus ning mis suutsid tagada suurel osal suvest liinil kolm laeva ning hoidsid ära rikke ja tuuletundliku Ionase toomise Hiiumaa liinile. Nende kokkulepeteta olnuks asi hoopis hull.
Ettevõtjad pole rahul Tiit-Reisid OÜ omanik Tiit Randmaa nentis, et läinud suvi on möödanik. Ta ütles, et tänu heale ja pikaajalisele koostööle senise vedajaga sai kõik busside ja ekskursioonide ülesõidud lahendatud, kuid mis saab edasi?
“Ekskursioone on võimatu korraldada, sest kohti bussidele lihtsalt ei ole võimalik saada. Pakutakse aegu, mis hiidlastele mandrile­sõitmiseks ei sobi. Ja ongi kõik. Hiidlane – istu kodus ja ära virise?”
Hiiumaa transpordiettevõtja Aare Lukk Fonax OÜst: “Üks kindel ja kurb tõde on see, et praamigraafikut tehakse Exceli tabeli täituvus­statistika põhjal. Keegi ei vaevu telgitagustesse piiluma, mis tegelikult sadamates toimub. Elu ilma majanduseta ei kesta, turist ei ehita ega investeeri. Selleks aga, et ettevõtlus saaks toimida, on vaja veotransporti.”
Ta tõi näite 29. septembrist kui laev väljus Rohukülast kell 11.45, järgmine kell 15.15, siis kell 17, kell 19 ja veel hiljem ka. Tema ettevõtte veok laadimistööga valmis ei saanud ja kella 11.45ks sadamasse ei jõudnud. Sadamas oli auto kell 12.15 kuid ei mahtunud ka kell 15.15 väljunud laevale. Nii tuli jääda ootama kell 17 väljuvat reisi.
“Kas mitte ei ole tegu tööaja raiskamisega?” küsis Lukk, kes lõppenud suve laevaliikluse kohta ei tahtnud üldse kommentaari anda.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411