Reede, oktoober 7, 2016
 

Poolt- ja vastuhääled hiigeltuulepargile

Helja Kaptein
Septembris said kokku need, kes tunnevad muret Hiiumaa lähedale merre planeeritava hiigeltuulepargi pärast. Arendaja esindajaid seekord kohal ei olnud.
Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen selgitas, et oli küll reedel Hiiumaale kutsutud SA Tuuru nõukogu poolt, et arutada Hiiumaale planeeritava mere­tuule kompetentsi­keskuse teemat, kuid kahjuks ei saanud nii lühikese etteteatamise ajaga oma perekondlikke kohustusi laupäevaks ümber planeerida.
Sellegipoolest said huvilised ja need, kes valutasid südant Hiiumaa ja seda ümbritseva mere rikkumise pärast, ülevaate teemaga seonduvast.
MTÜ Hiiu tuul eestvedaja Inge Talts tegi kokkuvõtte vastupanuliikumise kümnest aastast, et meie saarele ja rannikumerre ei püstitataks hiigeltuuleparki. Ta rääkis nii allkirjade kogumisest, uuringutest kui kohtumistest arendajaga.
Muusik ja MTÜ liige Paap Kõlar tegi ettekande, milles rääkis heli, müra, vibratsiooni ja resonantsi omadustest. “Igasugusel helil on mitu omadust,” ütles ta ja selgitas, et kui inimkõne on umbes 60 dB tugevune, on iga järgnev ühik kaks korda tugevam eelmisest. Maakonnaplaneeringus tuugenite maksimaalseks helitugevuseks märgitud 110 dB on tema sõnul võrdne püssilasu kõla või suruõhuhaamri müraga.
Madalsagedusest allapoole jääv on infraheli ja alla 20 dB heli inimene ei kuule, küll aga tajub. Paap lasi ka helinäiteid ja nii mõnigi saalisolija lahkus, kuna tal hakkas halb.
Raahe kogemus
Huvipakkuv oli kuulata Kalevi Nikula ettekannet Soome kogemusest kohalike kogu­kondade kaasamisel. “Tuugenite kogum kui tuulepark on kaval termin. Mõtle sõnale park! Tegelikult on ju tegemist tootmisaladega,” kutsus Nikula pooltsadat saalisolijatkaasa mõtlema.
Ta vaidlustas väite, et suured tuulepargid on kogukondade jaoks justkui suurvõit ja suure kasumi ootuses tasub neisse investeerida. Ta tõi Raahe linna näite, kuhu püstitati 32 tuugenit, mille ehitus läks maksma 33 miljonit eurot. Tuugenipargilt linna eelarvesse laekuv aastatulu on 45 000 eurot linna 167 miljoni eurose aastaeelarve juures.
“Kui kogu kompensatsioon ja maksud kokku lüüa, siis saadud on 0,9 miljonit panustatud 33 miljonist,” ütles Nikula. Maksumaksjalt aga korjatakse taastuvenergia tasu elektriarvega, mis on 2008. aastaga võrreldes tõusnud 225 protsenti.
Nikula: Lubadused ja tegelikkus
Kas tuugeniäris saavad tööd ka kohalikud elanikud? Selle kohta tõi Kalevi Nikula näite, et tuulegeneraatorite ehituseks tuleb teras Hiinast, ehitajad on poolakad, turbiinid Lääne-Euroopast. 30–40 tuugeniga park vajab vaid 1,5–2 töökohta, sest seadmeid juhitakse elektrooniliselt ja eemalt.
Veel rääkis ta, et tuuleenergiasse investeerimine on mõttetu, kuna aastas on palju päevi, mil tuult ei ole piisavalt ja vaja on kompensatsiooni­mehhanisme. Saksamaal on see lahendatud pruunsöe põletamisega, mis ei ole keskkonnasõbralik.
Veel on probleemiks tuugenite töötamisega kaasnev müra. “Mõõtmistulemused näitavad, et mõju on lubatust ehk planeeringus väljatoodust hoopis suurem,” ütles Nikula ja kinnitas, et see mõjutab inimese tervist. Soome uuringuil jääb tuugenite mõjuväljas elavatel inimestel ära sügava une faas. Lähikonnas elavate inimeste peamised mured on kõrgenenud vererõhk, une­häired, kõrva kuulmekile lõhkemine, südame rütmihäired.
Max Plancki instituudi uurimus aastast 2015 tõi välja, et infraheli on inimese poolt vastuvõetav ja tajutav ning sel on praeguseks lõpuni uurimata mõju ja oht inimesele.
Kasonen: Meretuulepark jääb kaugele
Kasonen selgitas, et ta ei ole Nikula ettekannet kuulnud, kuid tutvus sellega interneti vahendusel, sh Raahe tuulepargi müra modelleerimise ja mõõtmisraportiga. Seal on juttu majadest, mis asuvad tuulikutest minimaalselt 1,5 km ja maksimaalselt 3,7 km kaugusel.
“Raporti tulemus on, et müranorme ei ületata, samuti puudub seos tuulikute müra ja inimeste terviseprobleemide vahel,” ütles Kasonen. Ta tõi välja, et Raahes on tegu maismaatuulikutega, kuid Hiiumaa puhul räägitakse mere­tuulepargist ning mistahes asupaiga maismaa tuulepargi uuringud pole ülekantavad meretuuleparkidele.
Kasonen saatis värske Soome terviseameti küsitluse-uuringu*, kus küsitleti üheksa tuulepargi lähedal olevaid inimesi, sh Raahe elanikke. Küsitletute elumajad jäid tuulikutest vähem kui 2,5 km kaugusele. “Küsitluses ei tõendatud, et inimeste tervisega seotud mured oleksid tuulikute põhjustatud,” ütles Kasonen. “Tõsi, elektri­tuulikud ei ole hääletud ning läheduses on neid kuulda, kuid uuringust on näha, et selge vahe on inimeste vahel, kes elavad neile lähemal kui 2,5 km ja neil, kes kaugemal,” ütles ta. Kasonen lisas samale raportile viidates, et rohkem kui 5 km kaugusel ei kuule tuulikuid nimetatud raporti sõnul nädalas kordagi.
“Tuletan meelde, et Hiiumaale ei plaanita tuulikuid lähemale kui 12 km ehk arendaja on juba varakult mõelnud selle peale, et oleks välistatud igasuguse müra, sealhulgas infraheli jõudmine Hiiumaale,” ütles Kasonen.

* “Meluhaittojen kokeminen ja oireilu yhdeksälla tuulivoima-alueilla Suomessa”, www.julkari.fi/handle/10024/131157

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411