Reede, oktoober 7, 2016
 

Piimajoad röövivad kasinat kasu

Helja Kaptein
Sügisel käib laev Saaremaale harvem ja kuna piimaauto iga päev Hiiumaale ei pääse, ajavad lautade piimajahutajad üle ääre nagu nõiakaev kevadel.
Mati Vallikivile kuuluvas Tater­maa laudas on saanud juba tavapäraseks, et neljas või viies lüps ei mahu enam 3300 liitrisesse piimajahutisse ja väärtuslik mahepiim voolab kanalisatsiooni.
“Liiga vara tulid, varsti näed, kuidas piimajahuti hakkab üle ajama,” ütles Kalda talu peremees Mati Vallikivi enne neljapäevaõhtust lüpsi. “See on igasügisene probleem, millest saavad aru vaid piimalehmapidajad,” ohkas ta.
Hiiumaa talunike piim veetakse kõik üle mere Saaremaa piimakombinaati. Praegu on piim naabersaarel väga oodatud, sestap tuleb põhjust otsida kahe saare vahelisest laevaühendusest, mis alates septembri teisest nädalast on märksa hõredam.
Laev käib küll viiel päeval nädalas, aga sellest pole kasu, sest laupäevase ja püha­päevase reisi kellaajad ei sobi piimaautole, mis tuleb Saaremaalt.
Vallikivi ütleb, et probleemi lahendamiseks peaks parvlaev kahe saare vahel käima vähemalt üle päeva, et kogu lüpstud piima saaks õigel ajal Saaremaale saata.
“Meile on kinnitatud, et laev käibki – esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel, aga nädalas on seitse päeva,” ütles ta. “Laupäeval saaks autosse vaid ühe lüpsi jagu piima, mis on liiga vähe,” nentis ta.
Hiiu maavalitsuse transpordi­spetsialist Tõnis Paljasma ütles, et piimatootjate mure on talle teada ja ideaalis võiks laev sõita iga päev. Samas pole ministeeriumil vahendeid nii palju, et väheseid sõitjaid vedada. Ka on piimaauto ja tavareisijate soovitud reiside ajad erinevad. Näiteks reedeti ja pühapäeviti sõidavad õpilased kahe saare vahet kooli ja koju.
120 liitrit piima raisku
Vallikivi hinnangul hakkab parvlaev ülepäeva sõitma liiga vara. Praegu on lehmad ädala peal söömas ja piima tuleb palju. Nii ei olegi tarvis nädala­vahetust oodatagi, kaks lüpsi päevas ja neljas lüps juba ära ei mahu.
“Nädalavahetusel võtsime 120 liitrit pealt ära, aga kuhu ma selle piima panen?” küsis peremees.
Võiks ju soovitada, et ostke uus piimajahuti, kuid Vallikivi sõnul uut praeguse piima­hinna juures  pole võimalik osta. Nii ei jäägi peremehel muud üle kui karja vähendada. Piimalehmade arvu vähendamist toetab ka PRIA vahendusel Euroopa Liit. Hiiumaalt sellesse toetus­vooru ühtki taotlust ei laekunud.
“Nende toetuste pärast poleks küll lehmi kombinaati saatnud, aga muud väljapääsu pole,” ütles peremees. Nii läkski 18 lehma sel nädalal lihakombinaati. Ja need pole kahjuks viimased.
Enne lehmade arvu vähendamist oli Kalda talu Tatermaa laudas 84 ja Männamaa laudas veel 66 lüpsilehma. “Männamaal suuremat karja pidada ei saa, sest karjamaa, mida lauda lähedal sai seni kasutada, ostis omale astelpaju­kasvataja,” ütles Vallikivi.
Vallikivi tahtis sedasama maad, mida ta siiani rentis ise ära osta, kuid pangast talle maaostuks laenu ei antud. Keeldumise põhjenduseks toodi, et ta on piimatootja.
Nii tulebki ka seal loomi vähendada, sest väikestel karjamaalappidel suurt hulka piimaandjaid ei karjata.
Piima hind ei luba investeerida
Kaks aastat on piima hind olnud 21 senti liitrist ehk tugevalt alla omahinna. “Mille eest siis seadmeid uuendada või juurde osta?”
Mahepiima hinnale lisatakse küll juurde 3–4 senti ja see viiakse ka eraldi ära, aga samas saab näiteks Soomes talunik mahepiima liitrist 60 senti.
“Mahevilja müügist sain tulu, et katta piimamüügi miinust,” ohkas peremees. Ta lisas, et eks praegugi ole maksmata arveid, mida detsembris, kui tulevad toetused, saab tasutud, aga aasta algusest hakkab kõik uuesti.
ASi Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees Ülo Kivine ütles, et juba augusti algul kehtestas ettevõte septembrikuu piimahinnaks 230 eurot tonni ehk 23 senti liitri piima eest. “Olime esimesed, kes nii pikalt ette oma hinna fikseerisid,” ütles Kivine ja lisas, et hind on sama, nii ühistutele kui talunikele.
Kivise sõnul on turuseis veelgi paremuse suunas muutunud ja loodetavasti saavad nad ka oktoobris hinda uuesti tõsta.
Kivine oli rahul, et Hiiumaalt varutava piima hulk on selle aasta kaheksa kuuga suurenenud ligi 25 protsenti, võrreldes aastataguse ajaga. “See on meile oluline, sest piima transport Hiiumaalt on küllaltki kulukas,” ütles Kivine. Ta avaldas lootust, et muudatused praamiliikluses ei tekita probleeme ja võimaldavad jätkata nende piima­tarneid naabersaarelt.

 

Sildid:

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Maali

    Praamiliiklus on kehva, kuid eks selles mahepiimas saab kahelda. Mati võiks selle ülejäänud piimaga ümbruskonna teed puhtaks pesta, mille on ta oma sõnnikulaotamisega ära lägastanud.

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411