Reede, oktoober 21, 2016
 

Noorlaskuri soov: “Kuul märki!”

Helja Kaptein
Laupäeval Käina spordi­hoone laske­tiirus alanud Hiiumaa karikavõistlustel õhkrelvadest laskmises soovis noorlaskur Mikko Sedrik, et kuul ikka täpselt märki tabaks.
Kogenud laskur Tiit Vannas pakkus, et võistlejaile võiks soovida “täpset silma!”, aga noorlaskur Mikko Sedrik arvas, et õigem oleks öelda “kuul märki!”.
Laskmise karikavõistluse esimesel etapil Käina spordi­hoones osales laskureid nii Hiiumaalt kui ka mandri laske­klubidest – kokku paar­kümmend. Võistlus on indi­viduaalne, koosneb viiest etapist ja lõppkokkuvõttes läheb arvesse nelja parema etapi tulemus. Teise etapi võistlus peetakse 17. detsembril.
“Osaleda võivadki kõik, olenemata vanusest ja soost,” selgitas treener Kalmar Tikerpuu.
Noori, kelle sünniaasta 2004 ja nooremad, oli esialgu laskmas alla kümne. Treeninglaskmised on igal kolmapäeval ja Tiit Vannas kutsus nii noori kui ka täiskasvanuid oma kätt ja silma treenima. Võistlused on kord kuus ja siis võistlevad lisaks oma klubi liikmetele ka Tallinna, Saaremaa ja Läänemaa laskurid – konkurentsist puudust pole.
Käina lasketiirus saab kätt harjutada õhkrelvadest, mis kõik küll kaliibriga 4,5 mm, kuid tehtud eri firmade poolt. Laskevõistlusi korraldab Hiiumaa laskespordi klubi selleks, et arendada laskesporti ja aidata kaasa laskemeisterlikkuse arengule.
Püsib kostüümi toel
Vähem ehk teatakse, et lisaks relvale on oluline ka see, mis laskjal seljas ja jalas. Tikerpuu selgitas, et spetsiaalses, pisut jäigas riietuses on palju kergem seista, laskja ei värise nii palju: “Riietus peab olema parajalt jäik, aga mitte liiga, ning sileda tallaga saapad.”
Ainult püssilaskjad panevad võistluse ajaks selga täiesti jäigad kostüümid, mis aitavad keha liikumatuna ja tasa­kaalus hoida. Sellesse asendisse, mille nad proovilaskude tegemiseks sisse võtsid, jäid nad sisuliselt kogu võistluse ajaks.
Tikerpuu rääkis, et tema ise teeb trenni ilma selle varustuseta, kuid treeninglaskmisel ei saa ta kunagi nii head tulemust kui võistlustel kostüümis lastes.
Kostüümid on tavaliselt võistleja enda omad, kuid noorte jaoks on need ka klubil olemas. Vannas lisas, et algul lasevad noored märki toe pealt ja siis pole spetsiaalset riietust tarvis. Ka püstolist märki laskjatel pole seda tarvis. Abiks on, kui jalas on jäiga tallaga tennised.
Juhtsilma saab vahetada
Vannas käib viimasel ajal võistlustel ainult püstolit laskmas. “Mul on väike silmavigastus, ei saa enam püssi lasta,” selgitas ta, et on aastaid püssi lasknud vasakust õlast ja vasak silm on haiget saanud. Püssilaskmisest ta loobus, aga püstolit sihib parema silmaga ja märki tabab ikkagi. “Kumb silm või käsi laskmise juures olulisem, on põhiliselt harjutamise küsimus,” ütles Vannas.
Ehkki kui keegi laskesporti harrastama hakkab, vaadatakse kõigepealt, kumb on juhtsilm. Laskekäsi ja laske­asend on juba harjutamise küsimus.
Tiit Vannas tõi näiteks, et lisaks laskespordile on ta ka jahimees ja kuigi jahipüssil on hoopis teist tüüpi sihik ja laskmisolukordki hoopis teistsugune, on lasketiirus omandatust abi ka jahil.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411