Reede, oktoober 21, 2016
 

Madal veetase nörritab pikalt

Peeter Ude
Sügise kohta haruldane olukord – nii pikalt ei ole madal veeseis püsinud juba ammu – on uue vedaja Hiiumaa parvlaevaliinil tõsiselt proovile pannud.
Liiklus Hiiumaa laevaliinil on madala veetaseme tõttu häiritud olnud juba poolteist nädalat. Veebilehel praamid.ee ilmuvad iga natukese aja tagant otsekui rindeteated olukorrast Heltermaa ja Rohuküla sadamates.
Kolmapäeva õhtul lõpetas vedaja OÜ TS Laevad piletimüügi Heltermaa sadamast väljuvatele laevadele, kuna sadamas seisis 400 liinimeetrit aluseid. Ainsale mandri ja saare vahele kurseerima jäänud Harilaiule aga mahub vaid 100 liinimeetrit ja edasi-tagasi sõiduks kulub neli tundi.
Eile pidas vedaja läbirääkimisi Vjatšeslav Leedoga ja Harilaiule  tuli appi Kõrgelaid. Kui tuul vaibus ja mereveetase ronis -60 sentimeetrist ülespoole, pääses liinile ka Regula.
“Vedaja vahetumine sattus ilmastikuliselt tõepoolest raskele ajale, kuid veetaset ei kontrolli ei riik ega ette­võtjad,” ütles Hiiu maavanem Riho Rahuoja olukorda kommenteerides.
Samas oli ta rahul, et Hiiumaa ettevõtjate ja uue vedajafirma vahelises suhtluses on nüüdseks jõutud olukorrani, kus teenusepakkuja ja -saaja suhtlevad omavahel otse, sest nii on operatiivinfot vahetada kõige kiirem ja parem.
Erakordne olukord
TTÜ meresüsteemide instituudi andmetel on aastatel 2011–2016 meretase Rohuküla–Heltermaa liinil 50 cm allpool keskmist olnud üheteistkümnel korral.
“Muidugi on need episoodid olnud erineva kestusega, senine on ilmselt kõige pikaajalisem, seega on olukord üsna erakorraline,” üles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi  avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda veeteede ameti infole viidates.
Laevaliikluse ohutuse tagamiseks peetakse St. Ola ja Regula puhul kriitiliseks veetasemeks -50 cm. Sellest madalama veetaseme korral suurema süvisega (St. Ola 4 m, Regula 4,2 m) laevade liiklus peatub ja liinile tuuakse väiksema süvisega (3,1 m) ning märksa vähem reisijaid ja sõidukeid mahutav Harilaid.
Veetaset antud ajahetkel saab jälgida meresüsteemide instituudi veebilehel aadressil http://on-line.msi.ttu.ee/kaart.php
TS Laevad juhatuse esimees Kaido Padar ütles, et sooviks mereveetaseme operatiiv­info vahetamise TTÜ mere­süsteemide instituudiga saada sellisele tasemele, et 48 tundi ette oleks olemas hinnanguline eelinfo, kuidas veetase võib muutuda. “Siis saaksime anda eelteavet, et üleveol võib tekkida kriitiline olukord ja see omakorda aitaks reisijatel paremini oma plaane teha,” ütles Padar.
Kanalid segavad
Põhjus, miks suurema süvisega laevad Hiiu saare ja mandri vahel madalama veega sõitma ei pääse, on laevaliinil asuvad kanalid. Heltermaa kanal on 4 km pikk, laius 70 m ja sügavus 5,2 m.
Rohuküla pool asuv Rukki­rahu kanal on üle 2 km pikk, selle laius on 57 m ja sügavus 5,4 m. Veeteede ameti andmetel on selle kanali puhul ohuks kanali kivised servad.
Küsimusele, kuidas tagada ka madala veetaseme korral liini teenindamine, vastas Kaido Padar, et navigatsioonikanalite olukord tuleb ilmselt üle vaadata ja võib-olla on vaja neid taas süvendada. Tema sõnul ei ole see vedaja, vaid riiklike ametkondade otsus ja raha tuleks leida riigi­eelarvest.
Rasmus Ruuda sõnul on juttu umbes 20 sentimeetrisest meresettest, mille praegused laevad kanalisse kuhjanud. “Samas uued parvlaevad on sama tüüpi nagu parvlaev Hiiumaa ja on alust arvata, et laevade igapäevase sõitmise tulemusel uhutakse kanal taas tühjaks,” ütles Ruuda. “Kui aga selgub, et laevateed on vaja süvendada, siis tuleb asja täiendavalt analüüsida ja vajadusel see töö ka teha.”

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411