Reede, oktoober 7, 2016
 

Loopealne mastimändi ei kasvata

Helja Kaptein
Maaomanikud, kelle valduses on loopealseid, viidi korraks paadiga merele, et oleks selgelt näha, mis vahe on taastatud ja taastamata loopealseil.
Sääre tirbil ja Sarve kandis õppepäeval osalenud viisteist maaomanikku said näha tehtud töid ja avatud maastikke. Õppepäevaliste seas oli nii neid, kelle maadel võsa juba võetud kui neid, kel see töö veel tegemata.
Kokkusaamine oli Sääre tirbi parklas, kus õppepäeval osalejaid ootas keskkonnaameti projektijuht Annely Esko. Ta selgitas, et väärtuslike loopealse taastamise projekti põhitegevusena raiuti kinnikasvanud aladelt männid ja kadakad. Oluline oli ka loopealse elupaiga väärtuste tutvustamine ja maaomanike teadlikkuse tõstmine.
Mõni on vastu
Loopealsete taastamine on maaomanikele vabatahtlik. Esko rääkis, et mõni maaomanik oli väga vastu, et männid-kadakad maha võtta.
Ta oletas, et ilmselt ei saada aru, et looduskaitselisel maal, kus on kunagi karjatatud ja muud sellega teha ei õnnestu, on mõistlik taas hakata karjatama. “Pole mõtet seda maad niisama hoida, sest mänd, mis seal kasvab, on üsna kidur ja pole õige palgimets,” ütles Esko.
Kui omal loomi pole, võib maa ka välja rentida, sest pärast loopealse taastamist peab seda hooldama ehk karjatama, muidu kasvab see taas kinni.
Lapsepõlves mändi polnud
Kassarist sõitsid maaomanikud ja korraldajad Sarve sadamasse, kust Endel Kaevats viis õppepäevalised paadiga merele. Merelt avanes muljetavaldav vaade Sarve poolsaare loopealsetele, mis andis aimu taastamis­tööde mastaapsusest.
“Minu mäletamist mööda minu lapsepõlves mändi siin üldse polnudki,” rääkis Kaevats, kes on üks Sarve sadama paadiomanikke. “Poisi­keseajast mäletan pisikest männitutti mere ääres ja majade juures mõnd puud – kõik see mets on kasvanud viimase neljakümne aasta jooksul.” Ka Saarnaki laid oli tema sõnul lage ja nende pööninguaknast paistis kätte sealne maja. Nüüdseks on suur mets ka laiule peale kasvanud.
350 hektarit taastatud
Loopealsed ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Hiiu saar on loopealsete poolest küllalt rikas – ala ulatub Sääretirbist Sarveni, Heltermaalt Vahtrepa ja Kallaste äär ja Vohilaid, teisel pool saart on loopealseid veel Paopel.
“Loopealsete väärtus seisneb nende taimestikus, mis on äärmiselt liigirikas,” ütles Esko. Ta tõi näite, et loopealsetel on ühel ruutmeetril üle 40 liigi taimi, kokku 150 erinevat liiki.
Kunagi nii liigirikka taimestikuga alvarid on viimaste aastakümnetega mände ja võsa täis kasvanud ning seetõttu ka liigiliselt vaesunud. Kinnikasvanud loopealsed ehk alvarid ei sobi kasvukohaks mitmetele taimeliikidele, lahkuvad ka linnud.
Projekti “Elu alvaritele” raames on Hiiumaal taastatud 350 hektarit loopealseid.
Töid teeb Hiiumaal OÜ Siimumets ja taastatud aladel hakkab karjatama MTÜ Sarve Aksli, kes sai keskkonnainvesteeringute keskuselt toetust 350 lamba ostmiseks, neile hundikindlate aedade rajamiseks ja karjatamistarvikute, nii varjualuste kui joogiveetünnide, soetamiseks.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411