Kevadel leiti Kõpu kandist mere äärest poole meetri sügavuselt maa seest huvipakkuv puuese – paari meetri pikkune seest õõnestatud puutüvi, millel kummaski otsas kaks auku.
Hiiumaa muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo rääkis, et muidu küna meenutava eseme juures tekitavad enim segadust otstes olevad augud, mille otstarve pole selge. “Enamik Hiiumaa künasid pole jalgade peal,” selgitas Põllo.
“Kui hakkad tähelepanelikult uurima, siis tulevad esile veel mõned detailid,” rääkis Põllo. “Tegemist on ilmselt männiga ja põhjas olev auk võib olla oksakoht.”
Põllo sõnul pole küna leiu­kohas märki ühestki talukohast kolme-neljasaja meetri raadiuses. Seoseid otsides meenutas Põllo oma isa lugusid sellest, kuidas poisikesed käisid suurvee ajal vana leivakünaga vee peal sõitmas. Teiseks oletas Põllo, et kui massiivsel künal olid otstes jalad, võidi seda ehk kasutada mere ääres puu­nõude liivaga küürimiseks. “Selgus, et Eesti muuseumides ühtegi puunõude küürimise küna ei ole,” nentis ta.
Põllo pakkus, et ilmselt peab esmalt laskma määrata eseme vanuse ja seejärel saab täpsemalt uurida, milline see kunagi välja nägi ja mis ots­tarve sellel oli.
Helgi Põllo ütles, et on tänulik, et leidub inimesi, kes oskavad vana eseme ära tunda ja selle leiust teatavad. Kui keegi lehe­lugejaist on kunagi sellist jalgadega küna näinud ja teab, milleks seda kasutati, võiks sellest ka muuseumile teada anda.

Sildid: Helgi Põllo, küna, puuese