Teisipäev, oktoober 11, 2016
 

Kompetentsikeskus võiks tuua töökohti

Pelle-Sten Viiburg
Hiiu vald näeb omavalitsuse läänepoolse osa arengu ühe väljakutsena töökohtade teket. Läänemere teadmuskeskuse loomine on peatatud, uus võimalus võiks olla meretuule kompetentsikeskuse loomine.
Kõrgessaare kalatehase lõplikust sulgemisest on varsti möödas kümme aastat. Tootmishoonetest on järel ainult seinad ja kaheksa aastat tagasi peetud suurejoonelisest plaanist, et selle müüride vahele võiks tulla puhkekompleks, pole enam ammu midagi kuulda.
Puudub ka täpne statistika, palju on inimesi asulast ja selle ümbrusest lahkunud, kui paljud läinud tööle mandrile või veel kaugemale. Siiski ei ole vald kaotanud lootust meelitada piirkonda ette­võtjaid ja töökohti luua.
Teadmuskeskuse hoog raugenud
SA Tuuru juhataja Katrin Sarapuu, kes teadmuskeskuse idee sünni ajal oli Kõrgessaare abivallavanem, meenutas, kuidas sooviga piirkonnale tähelepanu tõmmata ja kohalikele tööd pakkuda, sõlmisid vallavalitsus, Eesti mereakadeemia ja TTÜ mere­süsteemide instituut kuus aastat tagasi koostööleppe Läänemere teadmus­keskuse rajamiseks.
2012. aastal tegi OÜ Consu­metric analüüsi, koostati finantsprognoosid, investeeringute kava, eelarve­prognoos, toodi välja võimalikud rahastusallikad ja valmis tegevuskava. Loodeti, et juba mõne aasta pärast võiks Kirikulahe äärde rajatav keskus koondada teadmisi Läänemerest ja esitleda neid atraktiivsel moel kõigile huvilistele.
Töökohti võinuks projekti teostumisel aastaringselt olla vähemalt viis, külastajaid aastas 15 000. Eeldati, et tihe side Läänemere riikide teadusvõrgustikega oleks toonud ka kaudset kasu ning edendanud teenindust ja kaubandust, pakkudes täiendavat tööhõivet.
2013. aastal kui sõlmiti ühinemis­leping Kärdla linna ja Kõrgessaare valla vahel, jäi objekt prioriteetsete investeeringute tabelisse. Projekti jätkutegevuste kulude katteks eraldati ühinemis­toetusest 50 000 eurot. “Kahjuks Hiiu valla ajal ei ole olnud võimalik seda raha kasutada, sest ajutiselt suunati ühinemistoetuse rahad Kärdla sadamale teadmisega, et need taastatakse lähiajal,” rääkis Sarapuu. “Hiiu valla kehtivas arengukavas on projekt sees, kuid olen veendunud, et kui asjaga edasi minna, vajab see korrektiive. Ehk oleks nüüd võimalik leida sellele asukoht olemasolevatesse hoonetesse ja parematel tingimustel kui aastaid tagasi.”
Sarapuu hindas, et väga palju maksumaksjate raha teadmuskeskusele kulunud ei ole. Kulutusi tehti  teostatavus-­tasuvusanalüüsile üle 14 000 euro, sellest LEADER programmi toetus ligi 13 000 eurot.  Küll tuleb ilmselt tagastada 6000 eurone toetus, mis samast allikast saadi teadmuskeskuse maa-ala detailplaneeringu koostamiseks.
Sarapuu: keskus tooks 150 töökohta
Tuuleenergial ei ole Hiiumaal üksnes vastaseid. Leidub neidki, kes arvavad, et see võiks aidata kaasa saare arengule ja Hiiumaa inimestele tööd pakkuda. Üks neist on SA Tuuru, mis esitas Ettevõtluse arendamise sihtasutuse “Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamise” ideekavandite vooru projekti meretuuleenergia kompetentsikeskuse rajamiseks Hiiu valda.
Ideekavandite hindamisprotsessis langetatava otsusega ei kaasne küll rahalist toetust, aga juhul kui idee edasi pääseb, tekib võimalus esitada taotlus tugitegevuste taotlusvooru. Otsus tehakse teatavaks aasta lõpuks.
Lisaks sihtasutusele Tuuru ja Hiiu vallale on sellest projektist huvitatute ring laiem: Hiiumaa ametikool, Eesti tuuleenergia assotsiatsioon, Hiiu maavalitsus, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Stavangeri avamere tehnikakool Norras, AS Nelja Energia, OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark ja OÜ Empower 4Wind. Igaühel oma roll, ootused ja valmisolek panustada.
Eesmärgiks on luua Eestis meretuuleenergia alane kompetents, kvalifitseeritud tööjõud, eksporditavad tooted ja teenused ning tõsta teadmusvahetuse kaudu Hiiumaa ja Eesti  rahvus­vahelist konkurentsivõimet.
Sarapuu ütles, et meretuule­elektrijaamade rajamine tooks Hiiumaale meretuulegeneraatorite hoolduskeskuse, kus võiks tööd saada 150 inimest: 9 administratiivtöötajat, 4 logistikut, 4 laotöötajat, 10 operaatorit, 2 monitoorimissüsteemi IT konsultanti, 2 kvaliteedikontrolli inspektorit, 1 vaneminsener ehk tehnika­direktor, 100 hooldusinseneri ehk hooldustehnikut, 10 tootmisjuhti; 8 laevajuhti/väikelaeva kaptenit. Neist 121 töökoha, operaatorite, inseneride, tootmisjuhtide ja tehnikute ametiõpe toimuks Hiiumaa ametikoolis ja täiendus­koolitus eelnimetatud kompetentsikeskuses.
Ootel ka vallaelanikud
Hiiu vallas viidi septembris läbi rahvakoosolekud, kus tutvustati täiendatud valla arengukava ja arutleti valla tuleviku üle.
Hiiu vallavanema nõunik Margit Kagadze rääkis, et kõikidelt kohtumistelt valla­elanikega jäi kõlama mure töökohtade pärast.
Üks rahvakoosolekul laekunud ettepanekuid oli loobuda Kõrgessaarde planeeritud Läänemere teadmuskeskuse rajamisest, kuna projekti elluviimise tasuvus on küsitav. Teise ettepaneku järgi soovitati teadmus­keskuse ideed täpsustada ja asendada see näiteks tuuleenergia kompetentsikeskuse loomisega. Kolmanda lahendusena piirkonna tööhõivele pakuti kombijaama rajamist Kõrgessaare sadama lähikonda.
Millised neist volikogu kinnitab ja arengukavale lisab, selgub lähiajal. Moel või teisel tuleb omavalitsustel töökohtade tekke soodustamisele mõelda igal juhul. Vastasel juhul jätkub olukord, kus saare elanikkond väheneb ja vananeb ning ühel hetkel saabub kriitiline piir.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411