Reede, oktoober 7, 2016
 

Kes aitaks?

Saatuse irooniana teatasid neljapäevahommikused lehed, et Eestis tuleb luua elanikkonnakaitse kontseptsioon, mis kirjel­daks tegevusplaani juhuks, kui riiki tabab suurem loodusõnnetus või sõjaline rünnak. Selleks tuleb välja töötada elanike kaitsele suunatud programmid, mis poleks ainult loodusliku või tehnoloogilise päritoluga kriiside tarvis nagu seni, vaid ka julgeoleku ja riigikaitsega seotud kriiside puhuks.
Mõned aastad tagasi, kui tuisk peatas liikluse Padaorus, räägiti sellest mitu kuud. Ühenduse katkemine saartega väärib parimal juhul lühiuudist. See on liiga tavaline. Vahest on hiidlased ilma viperuste ja saareeluga sedavõrd harjunud, et tundide kaupa praamijärjekorras seismine tundubki normaalne. Kui see on nii, siis võib varsti ka elektri ära võtta. Ka sellega on neid aeg-ajalt harjutatud.
On selge, et riik ei kontrolli tuule suunda ja veetaset. Kui millised on tingimused, kui ka praamiühenduse tõrke korral ametlikult kuulutataks välja eriolukord? Kuidas jagataks siis infot ning hädavajalikku toitu ja vett, aga ka autodele kütust, kui ilm külm ja salongi soojendamiseks peab mootor töötama?
Sadama alalt sõidukiga ju lahkuda ei saa, ilma, et kaotaksid koha järjekorras.

7. oktoober 2016

 

Kommentaarid: 3

(kommenteerimine on suletud)

 
  • urmas selirand

    Sadamaalalt saab alati lahkuda kui oled seal liiklusvahendiga. Hädaolukorras järjekorra kaotamine on küll kõige väiksem mure.
    Kui aga praamiliiklus katkeb nädalaks ja enamaks, siis peab saarel olema hädaolukorras toimimise kava. Vaja on toidu- ja kütusevarud ning elektrikao jaoks generaatorid seal, kus ilma elektrita ei saa. Nii lihtne see ongi, iseasi, kas selline kava on olemas.

     
     
     
  • Saaremaalane

    Väga hea juhtkiri ning teemapüstitus. Täpselt samad mõtted tekkisid minul.

    Sõjaväelises ja päästealases mõtlemises kutsutakse seda elanikkonna evakueerimiseks või ajutiseks majutamiseks. Sestap tasub lisaks ka mõelda:
    a. millised on veetee-transpordi alternatiivid, pääsemaks mandrilt Hiiumaale ja vastupidi (sh nii elanikud kui toit jms); kohalikud vabatahtlikud merepäästjad, kaitseliitlased – eeldades, et neil on selleks ka vahendid? koostada sellekohane tulu-kuluanalüüs, tasuvusarvutused. mõttekoht.
    b. ajutiste (köetavate ning voodikohtadega) telklinnakute rajamine sadamasse, võimaldamaks inimestel soojas-kuivas oodata, misiganes määramata aeg see on.

    Põhimõtteliselt võinuks ülaltoodud punkte rakendada juba täna, kui Rohukülas sadakond inimest praamist “maha jäid”.

     
     
     
  • Volli͈

    Nüüd on parvlaevaühendus suursaartega hädaolukorra seaduses sees aga see pole ju esimene (ega ka viimane) kord, kus ilmastiku force majeure tõttu on mandri ja Hiiumaa vaheline parvlaevaühendus mõneks ajaks katkenud.

    Kuidas asi toimis enne, kui URVE PALO käki mõju pehmendamiseks kirjutati asi sisse Hädaolukorraseadusesse?

    Lihtsalt — hiidlased said liikuma läbi Saaremaa. Oli ringiga lahendus aga oli lahendus. Nüüd aga pole Saaremaa ja Hiiumaa vahel enam laeva nime väärivat laevagi ja väiksema ja vähemilmastikukindla Soela tulek on aastataguse ajaga tagasiminek, hetkeseisu arvestades muidugi aga edasiminek. Et saaks vana valem toimida, pannakse Soelaga ( (loodetavasti kevadel — Türgis ja poolas valmistatavatel laevadel vähemalt oli mingi tähtaeg, Saaremaa Nasval ehitatava Soela puhul on tähtajaks “kevad”) ka opereerima Tallinna Sadama tütarettevõte — muud moodi ei saa asi üldse toimidagi!

    PS. Hiidlased, ilmad lähevad külmemaks, pange vähemalt nüüd müts pähe!http://www.hiiuleht.ee/2014/10/palo-paasukesed-tulgu/

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411