Teisipäev, oktoober 11, 2016
 

Katastroofiõppusel õppisid kõik

Helja Kaptein
Suurõppusel tulid välja kitsaskohad, millele tuleb tähelepanu pöörata, kõik osalejad said siiski kogemuse võrra rikkamaks.
Õppuse ja traumapäeva peakorraldaja, Põhja-Eesti regionaal­haigla kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popovi sõnul oli õppuse stsenaariumi järgi Kärdlas suurõnnetus – süüdati haigla­hoone, tulekahju käigus sai kannatada üle poolesaja inimese. Kannatanuid mängisid Kärdla kooli õpilased, naiskodukaitsjad ja vabatahtlikud.
Mandrilt appi rutanud meditsiini­rühma juht dr Raido Paasma selgitas, et õppuse eesmärk oli logistiliste tugi­süsteemide katsetamine, veepuhastussüsteemi kontroll ja köögi töö täiustamine. Kitsaskohtadest aga tuli välja, et täiendada tuleb hapniku­lahendusi. Personaliga samas probleeme polnud, sest tegemist on tõeliste oma eriala spetsialistidega.
Õendusjuht Olga Abakova rääkis, et õppuselt oli väga palju kõrva taha panna. “Mina tegelesin tagala kindlustamisega ja sain teada, mida edaspidi rohkem ja milliseid vahendeid vähem kaasa võtta,” ütles ta. “Oluline on, et kannatanud oleksid soojas, söönud, ja meditsiini­vahendeid jaguks,” ütles Abakova, kinnitades, et igast õppusest on midagi alati õppida.
Haigla kolme tunniga
Kolmel õppuse päeval tegutses Kärdla haigla kõrval telklaagris üle poolesaja spetsialisti. Saarele saabudes püstitas Eesti päästemeeskonna meditsiinirühm esmalt välihaigla ja kiirabibrigaadid hakkasid osutama kiirabiteenust. “See on välihaigla, millega oleme valmis minema nii missioonile kui osutama abi ka Eestis,” selgitas Paasma.
See, kui kiiresti sellise haigla pärast õnnetust üles saab, sõltub eelkõige tiimi kokkusaamisest. “Eeldame, et kuus tundi pärast alarmi kõlamist on päästemeeskond valmis liikuma hakkama,” ütles Paasma. Suurõnnetuse puhul tulevad inimesed üle Eesti eri kohtadest kokku, samuti on autodesse vaja panna varustus ja aega kulub ka kohalesõiduks. Haigla ülespanekuks kulub kolm-neli tundi.
Sellega on õnnetusest möödas juba üheksa tundi ja tekkib küsimus, kas eluohtliku vigastusega on kannatanutel võimalik nii kaua abi oodata.
Paasma selgitas, et igas piirkonnas on kiirabi­brigaadid, kes sel juhul appi tulevad. Päästemeeskond ja välihaigla aga lahendavad olukordi, kus kannatanute hospitaliseerimiseks ei piisa ruume või täiendavat meditsiini­personali. Ta tõi näiteks rahvusvahelised missioonid, nagu abi osutamine maavärina korral, kui kannatanuid lisandub ka õnnetusejärgsetel päevadel.
Mobiilne kõigi võimalustega haigla
Õppusel oli Kärdla haigla juures üles pandud viis suurt, neli väiksemat ja baaslaagris viis telki.
Ajutises telkhaiglas on patsientidele kolm kohta erakorralise meditsiini osakonnale, kolm intensiivravi­kohta ja operatsioonituba. Palatiosakonda saab ka suurendada, aga seekord oli 15 voodikohta. Kaasas olid nii röntgen kui labor, kus analüüse teha, samuti kaks hingamisaparaati. Kui elekter peaks katkema või seda pole lähikonnast võimalik ühendada, pannakse tööle generaatorid.
Kõik telgid olid soojad, valged ning varustatud vajalike seadmete ja veega. Telkides said töötajad ka puhata. Igal meeskonnaliikmel oli oma voodikoht ja kõhu sai täis süüa köögitelgis.
“Me ei sõltu kellestki, sest meil on olemas veepuhastusseade, generaator, tualett, köök,” lisas Paasma.
Päästemeeskond koosneb meditsiini-, pääste-, otsingu-ja pumbameeskonnast, mis sõidab välja üleujutuste korral, ning toetavast logistikameeskonnast.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411