Teisipäev, oktoober 18, 2016
 

Hiiumaa haigla läheb riigilt PERHile

Harda Roosna
Reedel kohtusid SA Hiiumaa Haigla nõukogu liikmed haigla töötajatega, et rääkida võrgustumisest PERHiga, mis peaks teoks saama juba aasta alguses.
SA Hiiumaa Haigla nõu­kogu esimees ja Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) võrgustumise juht Meelis Roosimägi ütles, et regionaalhaigla nõukogu tegi vastava otsuse septembri lõpus. Nüüd saab otsiaal­ministeerium, mille haldusalas haigla praegu on, pöörduda vabariigi valitsuse poole, kes omakorda teeb otsuse, et PERH võiks asutada sihtasutuse, millega siis Hiiumaa haigla ühineb.
“Tegemist on poliitilise otsusega, kus valitsuse selge soov on panna Põhja-Eesti regionaalhaiglale suurem vastutus ka regionaalsete tervishoiuteenuste korraldamise eest ja seda eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis,” selgitas Hiiu maavanem Riho Rahuoja.
Maavanem ütles, et kui eelmisel aastal läksid asutajaõigused maavalitsuselt sotsiaalministeeriumile, siis kirjutati põhikirja sisse, et Hiiumaa haigla peab jätkama üldhaiglana. “Nüüd jälgime, et see põhimõte läheks üle ka uue sihtasutuse põhikirja,” lubas maavanem, kes ise Hiiumaa haigla nõukogusse enam ei kuulu.
“Minister [Jevgeni Ossinovski – toim] on välja öelnud, et kui vaadelda üldhaiglaid ühtse süsteemina, siis see süsteem on olnud väga jäik. Poliitiline seisukoht on pigem selline, et peaks arvestama ka haiglate eripäradega, mis Hiiumaa haigla jaoks on positiivne,” ütles maavanem. “Meie jaoks on ülioluline arvestada, et meri on vahel ja teenuste kättesaadavus hoopis teistsugune kui mandri haiglate puhul.”
Võrgustumine ilma rahalise toetuseta Maavanem avaldas kahetsust, et Hiiumaa haigla ei võrgustunud kiiremas tempos.
“Kui oleksime sellega kaasa läinud kohe 2014. aastal, kui võrgustumise otsus tuli, oleks sellega kaasnenud riigipoolne toetus – seda õnne meil nüüd ei ole, lisaraha meile ei tule ja kõik võimalikud tekkivad kulud jäävad PERHi vastutada.”
Uus sihtasutus hakkab kandma sama nime, SA Hiiumaa Haigla ja on eraldiseisev juriidiline isik nagu senigi, kuid sihtasutuse moodustajaks on PERH.
2010 asutas samanimelise sihtasutuse Hiiu maavalitsus, mullu novembris läksid asutajaõigused üle sotsiaalministeeriumile.
Suund haiglate võrgustumisele võeti vabariigi valitsuse poolt suvel 2014 kui kinnitati tervishoiu arengusuunad aastani 2020.
Hiiumaa haigla on neljas, mis suurhaiglaga n-ö võrgustub. Eelmised olid Lõuna-Eesti haigla, mis läks Tartu Ülikooli kliinikumile, Raplamaa ja Läänemaa haigla võrgustusid PERHiga.
Koostöö juba toimib
Roosimägi selgitas, et ka pärast võrgustumist on SA Hiiumaa Haigla eraldi­seisev asutus oma lepingute ja eelarvega.
“See ei tähenda, et keegi neelaks Hiiumaa haigla alla, suurem tulu tõuseb sellest, et lisaks koostööle, mis ilma igasuguse lepingu või võrgustumiseta, küll tulevikku silmas pidades, juba toimib, saab nüüd PERHi ülesandeks,” rääkis Roosimägi.
Senise koostöö näiteks tõi ta PERHi kirurgiakliiniku juhataja dr Leonhard Kuke, kes käib tööl ka Hiiumaa haiglas.
Kukk, kes on ka haigla nõukogu liige, lisas, et septembrikuust on Hiiumaa haiglas verepank, lähiajal luuakse dialüüsivõimalus ehk nn kunstneer – Hiiumaa oli ainus maakond, kus seda võimalust seni polnud.
“Kui regionaalhaiglas toimuvad teatud hanked, siis meil on plaan saada siia üks kasutuskõlblik ja insener­tehnilise toega mobiilne röntgeni­aparaat – nii et ühte-­teist on tulemas juba enne kui me suurinvesteeringuid jõuame teha,” lisas Kukk kolmanda näite.
“Kui Hiiumaa haigla on edaspidi niiöelda PERHi tütar­haigla, siis see tähendab, et selle eest hoolitsetakse, talle püütakse jätta iseseisvust, aga vanemlik hool ikka jääb,” ütles Roosimägi.
Tulevaste koostöövõimalustena nimetas ta, et saare haigla saab kasutada PERHi oskusteavet, tehakse ühishankeid, ka suurhaigla infra­struktuur ja teenistused on väiksema haigla kasutada ning varustamine eriarstidega on siis PERHi mure.
Kõik Hiiumaa haigla seniste töötajate lepingud lähevad uuele sihtasutusele üle, kuid haiglas pole piisavalt arste, nentis Kukk. “Kui tahame samadel erialadel meditsiiniabi säilitada, siis see sõltub väga palju inimestest, keda on võimalik siia leida. Viimase aasta jooksul on ju paljud tohtrid pensionile jäänud ja meil on augud sees. Ega väevõimuga ei ole võimalik siia kedagi saata – see on jälle koostöö, kuidas seda asja teha.”
Kukk kinnitas, et mitte mingil juhul ei puuduta kokku­hoid haigla personali, keda on niigi napilt. “Eesmärk on säilitada meditsiiniabi samas mahus ja samade inimestega,” ütles Kukk.
Pärast peaarst Gennadi Aaviku lahkumist ja juhatuse liikme konkursi luhtumist on haigla olnud ka juhatuse esimeheta. Roosimägi kinnitas, et kokkuhoidu selle ametikoha arvelt ei tehta ja praegusele juhatuse liikmele Riina Tammele on kavas abijõudu palgata.
“Kui meie ei leia, küll siis leiab uue sihtasutuse nõu­kogu,” lisas Kukk. “Eesmärk on, et see juhatuse liige oleks arstiharidusega ja teeks osaliselt ka eriarsti tööd.”
Kehv kaasavara
Kuna Hiiumaa haigla jääb eraldiseisvaks sihtasutuseks – tähendab see, et haigla peab olema ka majanduslikult jätkusuutlik. Viimased kolm aastat, pärast kiirabiteenuse osutamise õigusest ilmajäämist, on haigla eelarves olnud suur puudujääk. Teenuse vajajaid on lihtsalt liiga vähe, et teenida raha haigla toimimiseks vajalikul hulgal.
Nii näiteks kinnitati haigla tänavune eelarve 200 000eurose miinusega. Roosimägi ütles, et haigla töötajad on teinud head tööd, et seda miinust vähendada, kuid plussi eelarve siiski ei jõua. “Ka see, et miinus on väiksem, on hea,” märkis Roosimägi.
“Samas selle probleemi kallal töötavad nii nõukogu kui haigla juhtkond, et me oskaksime sõnastada need vajadused, mis ühe sellise pisikese haigla pidamisel ette tulevad.”
Roosimägi sõnul saab ainus lahendus olla muutus haigla rahastamispõhimõtetes: “Kas see on mingi koefitsent või baasrahastus – meie asi on öelda, milline on püsiv eelarveauk selle teenustemahu juures, mida haigla osutab.”
Nõukogu liige dr Leonhard Kukk lisas, et selle aasta lõpuks peab nõukogu koos haigla juhatusega esitama ministeeriumile vastavad kalkulatsioonid ja tegema oma ettepanekud. Otsus, kuidas olukord lahendada, on aga haigekassa ja sotsiaal­ministeeriumi teha.
“Rahastamine peab seda toetama, et teenused säiliks,” lisas Roosimägi. “Meie läheme oma ettepanekutega ja loomulikult on see natuke poliitilise otsustamise küsimus, sest siin ei piisa isegi sellest, kui haigekassa midagi välja mõtleb, sest ka haigekassal on ees väga täpsed kriteeriumid. See eeldab tervishoiupoliitilist või rahanduspoliitilist otsust.”

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411