Kolmapäev, oktoober 12, 2016
 

Haldusreformist riigikohtus

ekraanikuva
Teisipäeval toimus riigikohtu põhiseaduslikkuse järele­valve kolleegiumis istung, kus menetleti kohalike omavalitsuste taotlusi osade haldus­reformi seaduse sätete tühistamiseks.
Otseülekandes oli võimalik seda ka kõigil huvilistel jälgida ning võib tõdeda, et tegu oli vist läbi aegade ühe teleekraanil jälgitavaima kohtuistungiga Eestis.
Erinevalt muudest menetlustest, kus on kaks, mõningatel juhtudel kolm osapoolt, on põhiseaduslikkuse järelevalves menetlusosalisi rohkem. Osapooled esitavad oma arvamusi kuni viieteistkümne minuti jooksul ja repliigiks on aega viis minutit.
Kuigi Kõpu vald asub Viljandimaal, oli hea meel, et Hiiumaalt pöördus neljast omavalitsusest riigikohtusse kolm, Käina, Emmaste ja Püha­lepa, et saada õigus­selgus mitmete haldusreformi küsimuste kohta.
Siinkohal ei tahaks laskuda süvajuriidikasse ja juriidilistesse nüanssidesse, vaid teen põgusa üldise ülevaate, mis istungil toimus.
Taotlejateks olid 26 oma­valitsust ning ühend­taotlejaid ehk 23 omavalitsust esindas vandeadvokaat Paul Varul, kahte ühendtaotlejat esindas vandeadvokaat Moonika Nõlv, esimesena ja eraldi taotluse esitanud taotlejat esindas allakirjutanu.
Leheruum ei võimalda toimunust detailset ülevaadet teha, kuid taotlejate põhiseisukohad olid, et seaduses sätestatud 5000 elaniku kriteerium ei ole asjakohane lähtudes proportsionaalsuse printsiibist.
Paul Varul leidis erinevate näidete pinnalt ja tuginedes õigusprintsiipidele, et lähtuma oleks pidanud rohkematest kriteeriumitest, sest pelgalt elanike arv ei ole sobivaim mõõdupuu mõõtmaks omavalitsuse haldusvõimekust. Ta ütles, et on ka muid kriteeriume, mida oleks pidanud arvestama ning haldusreformi lahendus ei oleks pidanud olema nii primitiivne. Sama kriteeriumi analüüsis ka Moonika Nõlv. Samuti viidati õigus­selgusetule olukorrale vabariigi valitsuse poolt erandite kehtestamise puhul.
Kõik taotlejad leidsid, et haldusreformi tähtajad on ebamõistlikud, liiga lähedal valimistele ja valitsus peab lühikese aja jooksul tegema palju detailset kaalutlemist nõudvaid otsuseid.
Ühinemistoetuse osas leiti, et omavalitsusi koheldakse ebavõrdselt. Vabatahtliku ühinemise puhul makstakse kordades rohkem toetust kui sundühendamisel hüvitatav kulutuste ülemmäär 100 000 eurot. Taotlejate küsimus oli, miks karistada omavalitsusi, mis seisavad oma õiguste ja kogukonna eest, mis ongi praeguse omavalitsuskorralduse põhituum.
Justiitsminister Urmas Reinsalu, riigihalduse minister Arto Aasa, riigikogu põhi­seaduskomisjoni esimees Kalle Laaneti ja vabariigi valitsuse esindaja vandeadvokaat Jüri Raidla (koos meeskonnaga), seisukoht oli ettearvatult, et oma­valitsuste taotlused tuleb jätta rahuldamata. Samuti oldi seisukohal, et tähtajad on mõistlikud ning ühinemistoetuse jagamisel lähtutakse võrdse kohtlemise põhi­mõttest. Samuti kaitsti erinevate argumentidega ja viidates erinevatele uuringutele 5000 elaniku kriteeriumi. Väideti, et see on proportsionaalne ning praegune olukord olevat põhiseaduse vastane olnud juba aastaid, sest paljude ja väikeste omavalitsustega jäävat paljude inimeste põhi­õigused kaitsmata. Ka olevat teenuste kvaliteet tänu mastaabi­efektile parem. Ja isegi juhul, kui seaduses olevat mõningates kohtades puudujääke, olevat seda võimalik jooksvalt parandada. Justiitsminister kiitis taotlejaid, et nad esitasid kohtule argumendid ja taotluse esimesel võimalusel.
Õiguskantsler Ülle Madise oli kriitiline lühikeste ja ebamõistlike tähtaegade suhtes. Tuginedes erinevatele riigikohtu otsustele, väitis ta, et sundühendamise võimaluse asetamine ajaliselt sedavõrd lähedale kohaliku omavalitsuse volikogu korralistele valimistele on vastuolus õigus­kindluse ja demokraatia põhimõtetega. Ülejäänud taotluste argumentide osas, et haldusreformiseaduse sätted ei ole põhiseadusega kooskõlas, oli ta skeptiline.
Kohtus tekitas segadust erinevate haldusreformiga seotud haldusaktide ja määruste vaidlustamise kord – kerkis küsimus, kas tuleks pöörduda halduskohtusse või otse riigikohtusse.
Kahjuks polnud ajaloolisel istungil kohal Eesti maaomavalitsuste liidu esindajat ja Eesti linnade liidu esindajat, kes mõlemad jäid oma kirjalike seisukohtade juurde.
Ennustamine on tänamatu tegevus, eriti praeguse riigi­kohtu menetluse puhul, kus õiguslikke nüansse, mis nõuavad juriidilist kõrgpilotaaži, on päris palju. Sõltumata kohtuotsuse tulemustest ja resolutiivosast jätkub põnevat lugemist ja arutelu erialaringkondades kohtu põhjenduste üle veel pikaks ajaks.
Siim Avi
Kõpu vallavanem, jurist

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411