Reede, september 9, 2016
 

Rand: Lähme päris heas tempos

Harda Roosna | Hiiu Leht
Harda Roosna | Hiiu Leht
Üheksa kuud Hiiu vallavanema ametis olnud Reili Rand (25) võttis mullu novembris juhtida üpris keerulises finantsseisus omavalitsuse: üle 200 000 euro eest maksmata arveid ja lubatud 60 protsendi piiri ületanud laenukoormus. Kolm ühinemisläbirääkimisi alustanud valda põlgasid Hiiu valla ära rahaliste raskuste pärast.
Millised on olnud muutused ja milline on valla majanduslik hetkeseis?
Vallavanem Reili Rand: Oleme väga palju samme astunud paremuse poole – kui 2015. aasta lõpus oli enam kui 200 000 euro eest üleval tähtajaks maksmata arveid, siis teise kvartali alguseks saime niiöelda joone vahele. Vallavalitsus on võtnud väga selge sihi, hoida eelarvepoliitikas konservatiivset joont ja on väga kriitiliselt üle vaadanud praegused kulud.
Kui vaatame pikemat perspektiivi – praegu on käimas ka eelarvestrateegia koostamine, – siis tegelikult on suurem mure, et maksumaksjate arv tahes tahtmata rahvastiku olukorra tõttu väheneb. See tähendab, et suurt tulude kasvu pole ette näha. See omakorda toob kaasa selle, et kui me praegu oma kulutusi kriitiliselt üle ei vaata ja muudatusi ei tee, siis me lihtsalt elame kogu oma tulu jooksvalt ära. See omakorda tähendabki, et me ei saagi laste­aeda remontida või tänavaid parandada ja mustkatte alla viia ja nii edasi – lihtsalt elame kogu oma tulubaasi ära.
Aasta alguses tegi muret planeeritust väiksem tulumaksu­laekumine, maikuu lõpuga jõudsime üheprotsendilise tulumaksutõusuni. Selles valguses on nii valla asutused kui vallavalitsus oma kulutused väga kriitiliselt üle vaadanud. Tegime ettepaneku kärpida kõiki valla põhitegevuse kulusid neli protsenti – nii on kokkuhoiuga  lihtsam toime tulla, sest ega neid kohti, kust võtta, palju pole. Suvi tõi vahepeal positiivseid uudiseid ja praeguseks on maksulaekumise seis parem – juuni, juuli ja augustiga oleme tulumaksuga oma prognoosile niiöelda järele tulnud – oleme planeeritud viie protsendi ulatuses. See annab lootust, et maksu­laekumises me oma aastaplaani ikkagi täidame.
Sellest hoolimata jäime valla­valitsusega ikkagi neljaprotsendilise kärpe juurde. Kui me juunis selle ette­paneku tegime ja asutustega ning ka ise läbi arutasime, mida see meile tähendab, siis me sisuliselt valmistusime selleks. Jõudsime sellise otsuseni, kuna ühtpidi küll tulumaksulaekumine on prognoosikohane, teistpidi on meil veel realiseerimata osa põhivara müügist. See summa peaks samuti eelarves olema tuluallikana, kuid meil ei ole veel õnnestunud müüa Luidja maja. Nii vähendasime põhivara müügi osas eelarve­tulu 38 000 eurot. Eelarvet koostades võtsime kohustuse, millele meil katteallikat veel ei olnud, see oli hajaasustuse programm, millele kuluv summa on 20 000 eurot. Me keegi ei kahelnud selle programmi vajalikkuses. Väga suur hulk vallakodanikke on selle abil saanud vee- või kanalisatsiooni­süsteeme ja selle sõnum on ka väga oluline – see on suunatud hajaasustuses elavatele inimestele. Üleval oli ka volikogu poolt antud garantii 9088 eurot Hiiumaa käsitööseltsile projekti kaasfinantseeringuks.
Kui need summad kokku liita, siis summa summarum jäime selle nelja protsendi juurde klausliga, et kui põhi­vara müük realiseerub, kui kõik asjad lähevad planeeritult, siis alati on hea anda raha juurde, aga aasta lõpus ei ole enam kuskilt midagi kokku hoida.
Otsustasime nii vältimaks uuesti sattumist sellesse rattasse ja elamist järgmise aasta arvelt. Volikogu kiitis augustikuu istungil ka vallavalitsuse lisaeelarve ettepaneku heaks. See on olnud selle aasta kõige suurem õppetund ja ka see kärbe läheks palju kergemalt kui meil ei oleks olnud vaja maksta eelmise aasta arveid tänavuse aasta eelarveridade arvelt. Mõned  eelarveread ongi seetõttu juba lõhki ja tuleb vaadata, kuidas sellega toime tulla. Selles mõttes ma väga tunnustan meie asutuste juhte ja vallavalitsuse töötajaid, kes kõik on väga kriitiliselt vaadanud üle, mis on meie ülesanded, mida me peame ja mida suudame, mis on meile jõukohane ja mida on võib-olla võimalik natuke edasi lükata või ümber vaadata. Selle hoiakuga töötame edasi ja ehk õnnestub ka positiivne lisaeelarve sügise poole teha. Praegu on see veel hüpoteetiline ja vara veel rääkida.
Mis seisus Luidja maja müük praeguseks on?
Augustikuisel eelarve- ja majanduskomisjoni koosolekul sain volitused uurida enampakkumiste nurjumise järgselt maja ostu huvilistelt võimalikku valmisolekut ostuhinna osas. Seekordsel (7.septembril) toimunud komisjoni koosolekul otsustasime saadud tagasiside põhjal anda kinnistu müük üle maaklerile praeguse alghinnaga
60 000 eurot.
Kärdla sadamas on vallal kinni ligi 160 000 eurot – sadama ehituse viimane sissemakse, mille väljamaksmise peatas EAS ehitusraha võimaliku kuritarvituse kriminaal­uurimise ajaks. On seda lootust tagasi saada?
EAS on tänaseks teinud otsuse viimase seni saamata jäänud väljamakse osas. Selle kohaselt veel saamata jäänud 156 000 eurost oleks sadamale tehtav väljamakse suurusjärk 50 000 eurot. Sadama nõukogu tegeleb antud otsuse osas omapoolse seisukoha kujundamisega, et kas seda otsust veel vaidlustada või leppida EASi hinnanguga. Iseenesest on otsus positiivne – mõnda aega tagasi arvasime veel, et me ei saa EASilt üldse midagi. Oli ka kahtlus, et ehk peame midagi täiendavalt tagasi maksma. Selles võtmes on 50 000 eurot suur summa, mis EASilt sadamale ja siis meile, see tähendab vallale tulemas on.
Mis seisus Kärdla sadam on, kas hakkab end juba tasapisi ise üleval pidama? Kui palju tuleb vallal juurde maksta?
See aasta on sadama jaoks olnud positiivne – olen seda ka igal pool uhkusega välja öelnud, et  juulikuu lõpuga täitis sadam aasta müügiprognoosi. Nii et tegelikult hakkab tehtud töö tagasi tooma. Praegu me peame veel tööd tegema sellega, et sadama hooaega pikendada ka pärast augusti keskpaika, kui nt soomlased hakkavad kooli minema ja välisaluseid eriti palju enam ei tule. Vallapoolse toetuse oleme juba praegu miinimumini viinud, see on 20 000 euroses suurusjärgus ja kärbe puudutab sadamat samamoodi nagu kõiki teisi. Eks meie lootus on see, et nad järjest rohkem saavad ise toimetada, samas ma ei ole kindel, et saame nii, et vald sadamat üldse ei toetaks. See, et sadam sada protsenti isemajandavaks saab, on ehk pikema aja perspektiiv ja selleks peab kindlasti laiendama teenuseid, mida sadam saaks pakkuda, et oma tulu suurendada. Meie toetus on praegu ainult põhitegevuste kulude katteks – personalikulud, majanduskulud ja muu selline. Investeeringuteks ja soetusteks sellest ei jätku. Selles mõttes omatulu kergendab valla koormat ja loob sadamale lisavõimalusi arenguks ja sadam saab ise järjest paremini hakkama.
Mis seisus on praegu valla laenukoormus, mis vahepeal ületas lubatud piiri, 60 protsenti nn puhastatud eelarvest?
Juba päris mitu kuud olen saanud volikogus öelda, et meil ei ole maksmata arveid ees ja arvelduskrediiti me ka ei kasuta. Selles mõttes lähme päris heas tempos ja võlgnevusi, nagu need olid aasta lõpus, enam ei ole. Mis puudutab netovõlakoormust, siis liigume sinnapoole, et kui suudame oma eelarvet kenasti täita, on aasta lõpuks meie laenukoormuse osakaal eel­arvest 52 protsenti. Ehk oleme lubatud 60 protsendi piires ja uuesti heas kirjas. Meie netovõlakoormuse lõi lõhki see, et pidime muutma vallamaja rendi kajastamist eelarves. Kokkuhoidlikult ja arukalt majandades saame aasta lõpuks teatavast investeerimisvõimekusest jälle rääkida. Pean hästi oluliseks, et oleme valla rahalisest seisust avalikult  rääkinud, aga vahepeal hakkas juba teistpidi tekkima mulje, et Hiiu vald – see on see, kes on juba peaaegu pankrotis või vähemalt väga kehvas finantsseisus. Tegelikult räägime me suuresti puuduvast investeerimis­võimekusest, mis on meie valla probleem. Samas igapäevane toimetulek meil on. Olen nõus ka selle kriitikaga ja me peame vaatama oma praegused kulud üle, sest võib-olla olemegi liiga hästi elanud ja jätnud arvestamata, et ajad muutuvad. Igal pool muutuvad ja see on normaal­se tegevuse osa, aga öelda, et me oleme nüüd põhjatus kriisis, on selge ülepakkumine. Kindlasti on ka selle aasta lõpuni veel raske ja ega järgmise aasta eelarve kokkupanemine ei tule lihtsalt. Vajadused on ju alati suuremad kui võimalused ja see on alati kompromisside leidmine.
15. septembriks ootame asutustelt sisendit eelarvesse.  Praegu oleme lähteülesandeks andnud, et plaanime kaheprotsendilist tulumaksu tõusu – nähes selle aasta ebakindlust, võtame pigem ka järgmise aasta prognoosi pigem konservatiivsema. Alati kui läheb paremini, on ju palju lihtsam leida kohti, kuhu kulutada, kui et pead niigi kitsastes oludes kulusid veel vähemaks võtma. Üldine sõnum on, et peame umbes sama hulga rahaga hakkama saama kui oli kasutada sel aastal. Tahame veel kord ärgitada asutusi mõtlema, kus on võimalik omatulu teenida. Kuidagi tuleb tulubaasi suurendada, et toimuks areng.
Mis on vallavalitsuse prioriteet – üle vaadata püsikulud, mis osade hoonete puhul on väga suured. Kui vaadata Kõrgessaare mnt 2 kompleksi, siis see on meil üks suurima majanduskuluga avalik hoone. Suure tõenäosusega on meie uue sotsiaalkeskuse ehituse perspektiiv viis või rohkem aastat. Seni peame mõtlema, mida me tänastes oludes saame ja mida on mõistlik teha, et vähendada kulusid seni kuni meil tekkib võimalus uude hoonesse kolida. Püsikulude allaviimine ja tulude suurendamine – need kaks märksõna peavad meil kogu aeg kuklas tiksuma. Kindlasti ei tähenda see ainult populaarseid otsuseid. Kindlasti tuleb kõik kuluread kriitiliselt üle vaadata, seda enam kui me ühinemise poole liigume. Loodan, et raskeid valikuid tuleb teha võimalikult vähe.
Mis on saanud vallamaja ostuläbirääkimistest?
Läbirääkimised jätkuvad. Me oleme saanud ettevõtjalt [2009. aastal valminud büroohoone, milles Hiiu vallamaja asub, kuulub ASile GMP Grupp – toim] temapoolse pakkumise ja teeme tööd omapoolse hinna­pakkumise koostamiseks. Räägime läbi maja ostuhinna üle ja ma julgen pidada seda edusammuks, sest varem pole selleni jõutud. Lõplik otsus, kas minna maja väljaostmise teed, selgub siis, kui me mingi summani välja jõuame. Minu hinnangul on mõistlikum maksta maja eest pangale laenu tagasi­makseid ja me teame, et maja on meie oma. Siis meil on võimalik ise opereerida oma vajaduste ja võimaluste piires. Praegu on olukord, et maksame 2033. aastani renti ja siis on meil tühjad pihud – see ei ole just väga mõistlik lahendus. Majaomaniku jaoks on vallavalitsus mingis mõttes päästerõngas – kui välja koliksime, palju muid variante, kes asemele tulla võiks, ju pole. Mina isiklikult küll ei näe. Sellepärast on mul väga hea meel, et omanik on läbirääkimisteks avatud. Loodame, et jõuame mingi summani välja, et siis teha valikud, kas osta maja ära ja kuidas osta. Kindlasti ei saa see toimuda sel aastal, sest praegu meil seda võimekust ei ole, aga teemaga tegeleme aktiivselt.
Kas Hiiu vald võetakse ühinemisläbirääkimiste laua äärde?
Käina vald on meile ette­paneku teinud ja selle üle on mul väga hea meel. Ma loodan, et meie volikogu ütleb nelja­päeval “jah” ja meid lülitatakse siis ka läbirääkimiste protsessi. Omalt poolt loodan väga, et ka Emmaste ja Pühalepa vald näevad selles võimalust meile kõigile. See, milles kolm valda seni on kokku leppinud – osa­valdade süsteem, et kohapeale jääb otsustustasand teatavate funktsioonidega ja osaeelarvega – ma julgen küll arvata, et see on lahendus, mis võiks meile kõigile meeltmööda olla ja millest võidab ka Hiiumaa inimene.
Ühinemine kui protsess ei ole ilmtingimata halb. Kõik sõltubki lõpuks sellest, milliseid otsuseid teeme ja kes on need inimesed, kes neid ellu hakkavad viima. Ikka ja jälle räägitakse, et kõikides hädades on süüdi ühinemine, aga ma julgen küll arvata, et kui me ei hakka Hiiumaad vaatama ühtse tervikuna, toob see meile palju rohkem kahju. Kui peame omavahel hakkama maid jagama, et kes saab millise raha millisesse piirkonda, jääme sellest lõpuks üldse ilma. Rääkimata riigireformist, kus meil on tarvis rääkida riigiga ja seista selle eest, et mingid avalikud teenused ja investeeringud siia piirkonda tuleks ja tõestada, et Hiiumaa on ka üks osa Eestist. Hiiumaa huvide esindamine väljaspool saart on teine oluline asi, mille peale tuleb mõelda, kui ühinemise osas seisukoht võetud.
Nagu ütles Hiiumaa omavalitsuste liidu esimees Üllar Padari Hiiu Lehele, oli Hiiu valla esialgne kõrvalejätmine tingitud kartusest, et kogu ühinemis­toetus läheb Hiiu valla eelarveaukude lappimiseks ja laenude tagasimaksmiseks. Kas nii võib juhtuda?
Tõsi, et meie investeerimis­vajadus on kohati suurem kui teistel valdadel. Kui vaatame teisi valdu, siis neil on palju asju juba tehtud – neil on olnud need võimalused või on osatud võimalusi paremini ära kasutada. Suurema omavalitsuse puhul on ka vajadusi rohkem. Selles mõttes väide, et meie investeerimisvajadus on teistega võrreldes suurem, sellele ma üldse vastu ei vaidle. Aga ka see on valikute ja kokkulepete küsimus. See ei tähenda, et kogu raha tuleb Hiiu valda suunata. Tulebki vaadata, mis lõppkokkuvõttes on mõistlik kogu saare jaoks ja see ei tähenda, et mujal valdades midagi ei tehtaks. Mina kindlasti ei võta voli öelda, et tuleb teha nii või nii ja selleks tulebki istuda ühise laua taha ja rääkida. Aga mis puudutab meie finantsolukorda, siis me oleme väga suured sammud edasi astunud ning see on olnud vallavalitsuse ja valla asutuste suur koostöö. See ei ole kellelegi kergelt tulnud, aga kõik saavad aru, miks me seda teeme.
Said sa aru, miks oli valla eelarve seis sinu ametisse astudes just nii halb nagu see oli?
Minu arusaamise kohaselt tekkis eelmise aasta lõpuks ülekulu sellest, et tulusid oli  planeeritud liiga optimistlikult aga kõik  tulud ei olnud laekunud. Selles kontekstis polnud aga kulusid üle vaadatud – liiga ennatlikult tehti kulutusi. Alati tuleb ette ootamatuid kulutusi, aga sa pead arvestama, et kui see juhtub, siis sa pead selle kulutuse tegema millegi arvelt. Iga ülekulu tuleb millegi arvelt. Kui näed, et mingi projekt või tuluallikas langeb ära, siis pead sellevõrra kokku hoidma.
Ma ei tea üheselt, miks varasemalt selliseid valikuid tehtud pole. Olukord polnud ju paljudele üllatuseks. Oluliseks eelduseks sellistel valikutel on, et oleks õige poliitiline pinnas. Meil on vallavalitsuses väga tugev meeskond, kelle ühine töö tänased otsused on olnud. Minu töö on olnud luua pinnas, et oleks poliitiline valmisolek neid valikuid teha. Mul on hea meel, et oleme leidnud kompromissi ja lisaeelarvest ei saanud poliitilist küsimust, vaid saadi aru, et seda on täna vaja.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411