Teisipäev, september 27, 2016
 

Rakett vajab tõusuks stardiplatvormi

Harda Roosna
Hiiumaa mudeliklubi korraldas raketi­mudelismi MMile sõidu toetajatele Linnumäe keskuses tänuõhtu, mille naelaks oli päris ehtsa raketi start. Nagu rakettki, vajavad noored mudelistid lendutõusuks toetavat stardiplatvormi.
Koos vaadati pilte Ukraina reisist ja võistlustest ning lasti raketti, mis teisel katsel sööstis stardiplatvormile suitsupilvekest maha jättes Linnumäe ratsakeskuse muru­väljakule.
Hiiumaa mudeliklubi liige Andres Laanejõe, kes Eesti noortekoondisega Ukrainas MMil käis, meenutas, kuidas raketimudelism Eestis kümmekond aastat tagasi välja suri ja kõneles sellest, kuidas see nüüd on tasapisi ellu ärkamas.
Laanejõe ja tema õpilased esitlesid rakette ja raketidetaile, põhjalikult selgitati raketimudelismi peensusi, millega mudeli meisterdaja peab arvestama nii selle valmistamisel kui võistlustel.
Lapsed metsast
Fantastikana kõlab lugu, kuidas MMil esmakordselt Eestit esindanud noortekoondises olid ainult hiidlased. Johanna Aaslepp, Siiri Talts ja Sten-Andri Laanejõe pääsesid koondisesse pärast seda, kui võitsid 33 osalejaga Eesti noorte meistrivõistlused raketimudelismis.
“Me olime ikka täitsa metsast – teised on aastaid käinud võistlustel Kasahstanist kuni Ameerikani ja taotlenud tiitleid, et üldse MMi tiimi saada,” tunnistas Laanejõe. Ta tõi võrdluseks suurriigid Hiina ja USA, kus raketimudelismiga tegeleb sadu sportlasi ja konkurents MMi tiimi kohale on väga suur.
Parim tulemus oli Johanna
Aaslepa 14. koht. Ühes võistlus­klassis oldi kokku­võttes üheksandal, teises üheteistkümnendal kohal. Laanejõe tsiteeris Siiri Taltsi, kes oli Ukrainas öelnud, et talle see koht täitsa meeldib, kuna võita olnuks ebaviisakas.
“Nüüd, kui kogemus käes, hakkame me järgmisteks võistlusteks valmistuma hoopis teistmoodi, strateegiliselt,” lubas Laanejõe.
Kokku võistles MMil 19 riigi sportlasi. Eesti esindus koosnes vaid seitsmest võistlejast, kes võistluste ajal vastastikku üksteist abistasid rakettide püüdmisel-otsimisel. Võrdluseks, et näiteks Hiina sportlastel oli kaasas üksteist abilist.
Sponsorid toetasid
Ukraina sõiduga oli ka sekeldusi. Nii soovitas kohalik vastuvõtja autode numbrimärgid ööseks maha kruvida, sest mingid pätid pidid neid varastama ja siis raha eest omanikele tagasi müüma. Ühel lätlaste autol ja ühel eestlaste autol number varastatigi. Eestlane oma tagasi ei saanud, kuna ta ei soostunud maksma. Pöördus hoopis politseisse ja sai numbri asemel tõendi, millega hiljem ka üle piiri pääses.
Kõige noorem võistleja, kaheksaaastane Sten-Andri oli hiinlaste suur lemmik, Andres Laanejõe ise lõi laineid noorpõlves õpitud ukrainakeelse lauluga. Selle laulu abil leidsid nad uusi sõpru ja pääsesid kiiresti läbi paarikilomeetrisest piiri­järjekorrast.
MMi osalustasu maksis hiidlaste eest Lennuliiklusteenistuse AS. Leivakotti täitis Hiiu Pagar, Jetoili omanik Sander Kopli andis suure paagitäie diislit ja Hiiumaa sponsoritelt laekus 1323 eurot, millest piisas edasi-tagasi sõiduks ning ööbimisteks Ukrainas ja Poolas.
“Kõik raha, mis läheb laste tegevusele, läheb igal juhul asja ette,” ütles OÜ Vesset juhatuse liige Toomas Pertel, üks neist, kes noorte võistlussõitu toetasid.
Õla pani alla ka Hiiu valla­valitsus. Valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Tiia Liibert kinnitas, et toetus­raha läks väga õigesse kohta. “Vallavalitsuse poolt oleme alati eelistanud toetada noorte ja õpilaste tegemisi ja kui sa näed, et niisuguselt sõidult tagasi tulnud laste silmad säravad, siis see on kõige suurem tänu,” ütles osakonnajuhataja.
Nakkav huvi
Laanejõe meenutas, kuidas ta esimest korda nägi mudel­lennukeid Tamula järve kohal lendamas ja kohe pärast seda läks ta lennuringi ja teatas, et tahab hakata ehitama kõige suuremat lennukimudelit. Esimene proovitöö oli paberlennuki voltimine, millega Andres juhendaja üllatuseks hästi hakkama sai. 1972. aastal võitis ta Eesti meistri tiitli.
Laanejõe on suutnud ka õpilasi mudelismihuviga põhjalikult nakatada. Nii rääkis Johanna Aaslepa vana­ema Maia, kuidas Johanna on vahel õhtul hilja ikka veel kusagile kadunud. “Vaatan, kell on üheksa, Johannat ei ole kodus. Veerand kümme helistan ja küsin, kus sa oled. Vastus on: “Mudelis.” Siis tuleb jooksuga. Järelikult on lastel nii suur huvi selle vastu, et ununeb kojugi tulla. Ma ei ole ise seal kohal käinud, aga täna siin nüüd kuulsin, et see kõik on niivõrd huvitav. Nüüd ma saan aru, miks lapsed sellega tahavad tegeleda,” rääkis Maia Aaslepp.
Mudeleid hakkas meisterdama näiteks ka üks Emmaste kandi isa, kes algul poja ringi tõi. Peagi kavatseb ta ka võistlema minna.
Tegija vajaks tuge
Kui Andres Laanejõe ühel Eesti lennuspordi föderatsiooni koosolekul rääkis kui palju õpilasi Hiiumaal mudelismiga tegeleb, oli üllatus suur. Kokku käib Kärdla, Emmaste ja Lauka mudeliringis 69 last. Laukal makstakse Laanejõele väikest ringijuhitasu, Kärdlas saab mudeliklubi tasuta kasutada valla ruume ja Emmastes kaetakse bensiinikulu. Klubile on kõigiti toeks ka lapse­vanemad.
Sponsorite tänuõhtul olid laual Linnumäe restorani imemaitsvad heeringaleivad, Johanna Aaslepa vanaema Maia Aaslepa ja Sten-Andri Laanejõe ema Tiia valmistatud vapustavalt head beseetordid, kena koogi tõi ka Hiiu Pagari esindaja Lii Ula.
Laanejõe andis klubi poolt tänukirja kõigile, kes toetasid Hiiumaa mudeliklubi noorte­tiimi sõitu Ukrainasse Lvivis toimunud MMile.
Kaheksa aastat on
Laanejõe korraldanud ka Linnumäe mudellennupäevi. Esimese kolme aasta kulu, mille ta tõelise fanaatikuna ja Soomest tulnud jõuka mehena pani oma taskust, oli 75 000 krooni.
Nüüd vajaks Laanejõe kogukonna abi, et soetada klubile väike buss, millega träni vedada ja võistlejaid sõidutada. Seni on ta kõik sõidud teinud omaenda autoga, mis nüüd hakkab ära väsima.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411