Reede, september 9, 2016
 

Linnuvaatlustorn vajab märkamist

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Orjaku linnuvaatlustorni saab küll igal ajal ronida, aga selle all olevas majakeses asuvat ekspositsiooni ei näe: uks on lukus ja ekspositsioongi ajale jalgu jäänud.
Suletud aknaluukidega ruumi ukse kõrval on telefoni­number, kuhu helistada, kui soov sisse kiigata. Võõras vist aga ei teagi, miks ta peaks sinna sisse tahtma minna.
“Ekspositsiooniga saab tutvuda põhimõtteliselt igal ajal, sest Helle elab sealsamas lähedal,” ütles Käina valla majandusnõunik Ene Reitsnik.
Võib aga arvata, et turistid enamuses ei hakka helistama ja kedagi kodust välja ajama, nad lihtsalt lähevad edasi.
Trepist torni tõustes on tunda, et ka ajahamba näritud põrandaid ja trepikäetugesid oleks vaja uuendada. Reitsnik ütles, et torni põrandat ja piirdeid on vahetatud ja kindlasti tehakse seda vajadusel ka edaspidi.
Vananenud sisu
“Maja saigi nii ehitatud, et alt saab infot ja tornis linde vaadelda. Spetsialisti ehk giidi palkamine oleks liiga kallis, piisab ekspositsioonist, mis on kõikidele arusaadav ja mõistetav,” selgitas ornitoloog ja loodusfotograaf Tiit Leito.
2001. aastal oli praegune ekspositsioon tema hinnangul piisav, nüüdseks aga on muutunud nii seadusandlus kui Käina lahte külastavate lindude liigilisus ja nende arvukus.
“Käina laht on üks olulisemaid kohti, kus linnud puhkavad, toituvad, et edasi rännata,” selgitas Leito. Rändlinnud veedavad Käina lahel umbes kaks kuud. Koonduma hakkavad linnud 10. septembri paiku, siis on lahel korraga 10 000–15 000 lindu. Leito on kahel lahel kokku loendanud ka 250 000 sukel- ja ujuvparti. Käina lahte peetakse Matsalu järel tähtsuselt teiseks läbirändavate lindude puhkekohaks.
2000. aastal Orjakus valminud linnuvaatlustorn on üks Eesti suurimaid, kevadel ja sügisel saab vaadelda tuhandeid rändlinde, kes peatuvad puhkuseks Käina lahel.
Torn vajab kõpitsemist
Torni rajas Lääne-Eesti saarestiku Biosfääri kaitseala (BKA) 2000. aastal. Peale torni valmimist sõlmiti kolmepoolne kokkulepe selle haldamiseks. Kokkuleppe sõlmijatest BKAd enam juriidiliselt ei eksisteeri ja maavalitsus sellega enam ei tegele, sest maavalitsuste kunagistest keskkonnaosakondadest tehti uus amet, keskkonnateenistus. Nii ongi kokkuleppe sõlmijatest alles vaid Käina vald. “Nemad on meie andmetel seda kokku­lepet ka jõudumööda täitnud,” ütles keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) esindaja Kati Raudsaar.
Reitsnik rääkis, et Käina vallavalitsus haldab linnuvaatlus­torni, ümbritsevat territooriumi ja rajatisi, üldjuhul KIKi toetusel. “Kuna torn asub Helle Demuse maal, sõlmib vald temaga käsunduslepingu, mille sisuks on ekspositsiooni tutvustamine ja rajatiste korras­hoid,” selgitas ta.
Raudsaar lisas, et objekt on kirjas ka Käina lahe Kassari maastikukaitseala külastuskeskusena kaitsekorralduskavas, milles on planeeritud ka linnutorni igaaastane hooldus.
Seega saaksid Käina vald või maaomanik Helle Demus selle kava alusel taotleda KIKist toetust torni renoveerimiseks või remondiks ja tegemist on abikõlbliku tegevusega.
Raudsaar ütles, et Käina vald ei ole selleks tänavu KIKilt toetust küsinud.
Järgmine keskkonnaprogrammi taotlusvoor avatakse eeldatavasti 2017. aasta alguses. Raudsaar soovitas pilku peal hoida KIKi kodulehel, kus on kõik vajalik info taotlejatele olemas.
Käina vallavanem Omar Jõpiselg kinnitas, et KIKi taotlus­voorudel hoitakse silma peal ja taotluse koostamine on plaanis.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411