Teisipäev, september 6, 2016
 

Kiirpilk reisijate- ja posti­veole enne Teist maailmasõda 2.

repro
21.05.1930. a ajalehes Lääne Elu on teade, et nüüdsest on Heltermaa–Kõrgessaare bussiliini pikendatud Luidja külani. 1931.a. sai Martin Leufeldt kaks liiniluba, esimene neist liinile Heltermaa–Kõrgessaare/Luide (marsruudil Heltermaa, Suuremõisa, Hellamaa, Partsi, Palade, Kärdla, Risti-Ridaste, Kõrgessaare, Luide). Teine liinile Heltermaa–Emmaste (marsruudil Heltermaa, Suuremõisa, Joele, Vaemla, Keina, Jausa, Harju-Valgu, Emmaste).
Kahe vastabiellunud noorpaariga foto (Martin ja Klaara
Piil 1932, Ex A. Martin) [pildil] on tehtud 1. mail 1932. aastal peale abielu registreerimist Emmaste vallamajas. Üks noorpaaridest on Martin Piil (sündinud 1904) ja Klaara Piil (Vanaselja, sündinud 1907). Kahjuks ma ei tea, kes on teine paar. Ning pange tähele, vasakpoolne sõiduauto pildil ongi Martin Leufeldti takso numbriga L-64.
Postiveol oli võetud kasutusele kahekordne küla postkast, ülemisse poolde sai kodanik heita oma saadetava kirja, alumine pool oli aga külasse saabunud posti mahutamiseks postivedaja või bussijuhi poolt. See postkast võimaldas autobussiliinidel posti vahetada kogu liini kirjataludega, ilma et kirjatalunikel oleks tulnud liini ääres autobussi või posti­vedajat oodata ning juba alates 1928. a kasutati mõnel­pool ka liinibusse, kus oli spetsiaalne postiveo ruum. Reisijateveol tunti vajadust võtta kaasa ka suuremaid pakke. Alates 1929. a sügisest kasutati neis kohtades, kus oli suurem nõudmine kraamiveoks või siis ainult reisijate vedu polnud küllat tasuv, segaveoautobusse, st busse, kus olid eraldi ruumid reisijate- ja kraamiveoks. Selliseid busse kasutas ka Martin Leufeldt.
Ajalehes Lääne Elu ilmus 16.04.1932. a artikkel Teede­ministeeriumi imelikust sammust autobussiliinide lubade väljastamisel, mis on äratanud Hiiumaal imestust ja pahameelt. Nimelt on
Heltermaa–Emmaste liini luba antud seekord hoopis Virtsu-Lihula trakti pidajale härra Klaurennile (E.Klauren) ja Leufeldtile jäetud vähetasuv Heltermaa–Luidja liin.
9.09.1933.a. ajalehes Lääne Teataja on kirjutatud: ... Aga kehvad päevad on tõelikult Martin Leufeldtil, kes muretses omale kaks luksus-omnibussi. Kuid seal korraga võeti teine parem liin ära ja tema jäeti vaeslapse ossa. Nüüd vireleb Kärdla Luide liinil, kuna üks 13000 krooniline autobus hallitab garaaži nurgas. Emmaste liinil sõidab nüüd Karl Hauder, pärit Virtsust. Pruute olevat tal palju: Emmastes, Keinas, Heltermaal ja Haapsalus – nii kõneleb üks ta kallim Heltermaal, kes pööraselt armukade, et Karla kõik oma tähelepanu ei pühendavat talle. …
13.10.1936. a ajalehes Hiiu Teataja ilmus artikkel Helter­maast. … Heltermaa autokuningaks nimetatakse härra Leufeldti, kuna ta peab Luidja-Helterma bussi­liini ja omab 3 autobust, millest üks küll veel pole lõplikult valmis. Seegi võtab aga varsti sõidud sisse, sest härra Leufeldti mehaanikatöökojas käivad need asjad ruttu. Seal sveisitatakse, treitakse ja seatakse korda igasuguseid masinavärke. Muidu on härra Leufeldt ladna mees ja oskab elust lugu pidada. Busside alal on veel teinegi mees, härra Auber, sest igal alal peab võistlus olema, muidu jääb elu seisma. Tema masin veab reisijaid Emmastesse.
Nii tuli Martin Leufeldtil, Heltermaa–Emmaste autobussiliini loojal ja omanikul rida aastaid ilma selle kõige tasuvama liinita läbi ajada, võimalik, et lausa 1939. aastani. 6.04.1939. a ajalehes Lääne
Elu ilmus järgmine teade: Neil päevil algas Hiiumaa autobuseliinipidaja M. Leufeldt ühenduse pidamist Heltermaa-Emmaste ja Heltermaa-Kärdla-Luidja liinidel. Ühendus on kaks korda nädalas “Merikaru” ja “Gustaviga” igal teisipäeval ja laupäeval. Emmaste-Kärdla liinil on ühendust peetud talve läbi üks kord nädalas aurulaeva juhusliku sõiduplaani järgi.
Seega on vahepeal Emmaste–Kärdla liin lisandunud ja muudatusi on liinidel olnud veelgi, sest 16.10.1939. a Lääne Elus on kirjutatud: Liikluskomitee otsuse põhjal, mis on kinnitatud teedeministri poolt, teostatakse autobuseliinidel hulgaliselt muudatusi. Uued sõiduplaanid hakkavad kehtima 1. novembrist, sellega loodetakse saavutada suur kütteainete kokkuhoid. Hiiumaal lõpetatakse reisijate vedu Heltermaa-Emmaste-Nurste liinil Emmaste-Nurste vahemaal ja Heltermaa-Kärdla-Luide-Kõpu liinil Luide-Kõpu vahemaal.
Aga usutavalt on kokkuvõttes Martin Leufeldti äri läinud siiski 15 tegevusaasta jooksul küllalt edukalt, sest riigiarhiivi andmetel kuulus 1.01.1940 Martin Leivaltile 5 segaveo­autobussi (ERA.1831.1.4998.):
FORD, 18 istekohta, välja­laskeaasta 1931, asukoht Pühalepa vald
INTERNATIONAL,
20 istekohta, väljalaskeaasta 1928, asukoht Pühalepa vald
INTERNATIONAL,
24 istekohta, väljalaskeaasta 1932, asukoht Pühalepa vald
REO, 22 istekohta, välja­laskeaasta 1930, asukoht Emmaste vald
REO, 29 istekohta, välja­laskeaasta 1939, asukoht Pühalepa vald
Bussiliinid riigistati
Kuid ajad möödusid ja Eestis hakkasid puhuma uued tuuled, meie suur naaber ei olnud kuidagi rahul, et üks väike riik tema kõrval edukam on. Uus vabariigi valitsus otsustas määrata natsionaliseerimisele 35 autotranspordiettevõtet üle maa. Sellekohane otsus tehti vabariigi valitsuses 30. juulil 1940. aastal. Enamik ette­võtteid läks rahva valdamisele juba paari kuu jooksul, sh Hiiumaalt Martin Leivalti ettevõte Heltermaal.
Hiiumaa esimestest bussi­liinidest ja nende asutajast Martin Leufeldtist on põhjalikult kirjutanud Endel Saar oma raamatus “Sõruots – Hiiumaa lõunarand”.
Endel Saar: … Nagu eeltoodust võib järeldada, oli Martin Leufeldt väga ettevõtlik mees: pani Hiiumaal käima bussiliikluse ja tegi küllalt palju Heltermaa kui sadamakeskuse arengu heaks. Enne saatuslikku juunipööret oli Martin Leivaltil viis autobussi, üks veomasin, sõiduauto ja ajakohane töökoda Heltermaal. Pärast juunipööret aga kõik natsionaliseeriti ja Hiiumaa ühest ettevõtlikumast mehest sai päevapealt reamees. Algul võimaldati Martin Leivaltil bussijuhina edasi töötada ja alles jäi ka Heltermaal asuv kodumaja. Möödus veel aasta. 14. juunil 1941 algas kõigile ootamatult Siberisse küüditamine. Sel päeval Martin Leivaltit veel ära ei viidud. 3. juulil 1941 jäi Martin küüditamata tänu sellele, et oli hakanud end varjama. 21. augustil ta tabati otse magamise pealt ja arreteeriti. Senini on alles Pühalepa vallavalitsuse 22. jaanuaril 1943 välja antud surmateatis. Selles kinnitatakse, et Martin Leivalt vahistati 21. augustil 1941 Arukülas Kinnis­mäe talus. 30. oktoobril 1941 Kõrges­saare vallas Ristimäel liivaaukude­ juures tehtud väljakaevamistel leiti surnukehade hulgast ka Martin Leivalti oma. Vallavalitsuses välja antud dokumendis on märgitud järgmist: “Surma põhjus: püssitiku torkehaavad kehas ja kaablitraat ning püssirihm ümber kaela, millest võib oletada poomist.” Kuuldavasti olevat Martinit veel elusana auto järel lohistatud. Martin Leivalt on maetud Pühalepa valda Kuri õigeusu kalmistule.
Hiiumaa bussiliinide looja Martin Leivalt mõrvati ja Heltermaa bussijaam oli 1944.a. sügisel sõjatules kõigi seesolevate autobussidega maha põlenud, ainult vunda­ment ja suurte busside raamid olid näha. (MTÜ Ajaloolised Võtted). Sellega oli organiseeritud reisijate­vedu Hiiumaal lõppenud. Hirmkahju, et hulk vaeva näinud edukas ettevõtmine sel kombel pidi lõppema. Taasalustati bussiliinidega aastatel 1946-47.
Kirjutises jäi õhku rippuma hulk küsimärke. Loodan väga, et leidub hiidlasi, kes oskavad üht või teist küsimust valgustada, kellel leidub mingeid teadmisi või mälestusi ja eriti uhke, kui neid on võimalik fotode, dokumentide, kirjade, kviitungite, piletite või millega iganes täiendada. Hea võimalus selleks avaneb 10. septembril, kui Hiiumaa Muuseumi Pikas majas toimub järjekordne üritus “Pärast­lõuna vanade piltidega”. [vt ülal] Muidugi on võimalik võtta ühendust ka interneti kaudu http://hiiumaa.filateelia.ee/ või andrusmartin@hot.ee ehk kirjutada Hiiu Lehte. Kohtumiseni 10. septembril 2016.
Andrus Martin
Hiiu Kogujate Seltsi liige

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411