Teisipäev, september 13, 2016
 

Jaapani kombijaam kasutaks oksarisu

Helja Kaptein
IMECC juhataja Tõnu Lelumees loodab, et jaapanlaste näidiskombijaamas põletataks väheväärtuslikku puitu, mis risustab saare raielanke ja loopealseid.
Puugaasiga töötav auto on ammune ajalugu, üsna sama põhimõtet ehk pürolüüsi* kasutav kaasaegne koostootmisjaam seevastu on jaapanlaste tulevikuidee, mille näidiseksemplar võiks kerkida Hiiu saarele.
Innovaatiliste masina­ehituslike tootmissüsteemide tehnoloogiate arenduskeskuse (IMECC) juhataja Tõnu Lelumees, kes Jaapani ettevõtjad saarele tõi ning kel on Hiiu saarel nii suvekodu kui juured, rääkis, miks see mõte talle meeldima hakkas. “Kui sõidan kodusaarel ringi, riivavad silma raielangid, kuhu on jäetud tohutult oksa­risu – see pole enam mets, see on nagu prügimägi,” ütles Lelumees. “Kogu selle peenmaterjali võiks põletada koostootmisjaamas,” leiab ta.
Kui Your Energy Development Co.Ltd kombijaam saarele rajataks, saaks selles aastas kuumutada-põletada 4000 tonni väheväärtuslikku puitu. “Oksad, mis jäetakse langile, kogu see tohutu materjal, mis on saadud loopealsete puhastamisel – kõik see sobiks,” kinnitas Lelumees.
Juunis allkirjastasid Your Energy Development Co.Ltd tegevjuht Noriyoshi Konzo ja Hiiu maavanem Riho Rahuoja koos parteritega leppe, millega Hiiu saarele rajataks mudel-kombijaam – Euroopas esimene. Jaapanlaste huvi on tuua näidisjaam lähedale Euroopa turule, kus neid tulevikus müüa kavatsetakse.
Lelumees meenutas, kuidas ta ühel ärikohtumisel juhtus vestlema Fumiyasu Sunagawaga, kes ütles, et tema on väikese saare pealt pärit. “Mina ütlesin, et mina olen ka väikeselt saarelt ja niimoodi see mõte alguse sai ja kuna seda kombijaama kasutatakse väikesaartel ja raskesti ligipääsetavates kohtades, näiteks mägedes, tekkis mõte, et miks mitte üritada seda tehnoloogiat Hiiumaale tuua.”
Mahuks hektarile
Koostootmisjaama rajamise osas kindlaid kokkuleppeid veel ei ole.Kui tõepoolest otsustatakse jaama rajamise kasuks, võtaks see enda alla hektari jagu maad. Jaamas saaks tööd kuus-seitse inimest, lisaks need, kes lankidelt puitu koguvad ja kohale toovad.
Jaapanlased on arvestanud , et jaama aastane elektritoodang võiks olla u 3,8 miljonit kilovatt-tundi ning müüa võiks see aastas  u 3,5 miljonit kilovatt-tundi energiat.
Lelumees selgitas, et kuna Jaapanis on puiduressursiga suhteliselt kitsas, ei saa nad seda niisama põletada.  Sellest tulenevalt põletatakse kombijaamas puitu kontrollitud protsessi käigus, et kasutegur oleks võimalikult suur. Nii võiks selline patenteeritud tehnoloogial töötav jaam lisaväärtusena toota puidugaasi, vedelkütust ja aktiivsütt, mis on samuti väärtuslik tooraine.
Jaama rajamise võimalikku maksumust ei osata veel täpselt öelda, kuid Lelumees pakkus, et suurusjärk võiks olla 4–5 miljoni euro ringis.
Kuhu rajada?
Kui fantaseerida koha üle, kuhu Hiiu saarel sellise näidis­jaama rajada võiks, tuleks Lelumehe hinnangul kõne alla näiteks Käina või Emmaste. “Kärdlal poleks praegusel hetkel selleks potentsiaali, kuid näiteksKäinas on olemas ujula ning toodetud soojust oleks võimalik kasutada kasvõi sealse basseini­vee soojendamiseks.”
Emmastes saaks seda kasutada sealsete tööstuste elektriga varustamiseks, kuid jaama võiks rajada ka Kõrgessaarde. “Praegu seal elu kiratseb pärast seda kui kalatehas seal tootmise lõpetas, aga jaama rajamisega  saaks kohalik asula omale sooja ja elektri, pluss seda jääks vajadusel üle ka  mõne tööstuse jaoks,” arutles ta.
Samas võiks selle tema arvates  rajada ka suvalisse kohta Hiiu saarel kui selle juures oleks tootmisest tulenevatele lisandväärtus­tele mõni kasutaja, kasvuhoone, kalakasvatus või mõni muu selline ettevõtmine, mis tekkinud sooja tootmiseks vajaks.
Võidavad kõik
“Minu teadmiste järgi oleks see oluline samm edasi täna­päeva energiamajanduse korraldamisel, kui selline jaam Hiiumaale ehitataks,” ütles Lelumees. Tema hinnangul oleks see ääretult  tähtis ka Hiiumaa energia­julgeoleku tagamisel. “Siin saavad kõik ainult võita, Hiiumaa ja saare loodus ka.”
Lelumees viitas, et Euroopas räägitakse juba hästi palju uuest tööstuspoliitikast Industry 4.0 ehk targast tootmisest. “Lühidalt öeldes võeti esimese tööstus­revolutsiooniga kasutusele aur ja vesi, teisega elekter, kolmandaga automatiseerimine. Nüüd oleme jõudnud neljanda tööstusrevolutsioonini, kus peamised märksõnad on asjade internet, niinimetatud roheline ehk keskkonnasäästlik tootmine ja tootmine kohapeal ehk niiöelda elukeskkonnas,” selgitas ta. See omakorda tähendab suunda sellele, et täna­päeva tootmine ei viiks alla elukeskkonna kvaliteeti.
“See muudab totaalselt ka energiakasutust,” kinnitas ta ja ennustas, et lähema nelja-viie aasta jooksul läheb autotööstus üle elektriautode tootmisele. “Enamus suuri korporatsioone on oma arendusi viimas  elektriautode suunale,” väitis Lelumees.
Teise suure muutusena nimetas ta elektri ülekande põhimõtete muutust. “Mille eest me praegu maksame –  maksame ülekandetasusid rohkem kui elektri eest. Tahavad suured korporatsioonid seda või mitte, aga me jõuame selleni, et elektrit ja sooja hakatakse tootma kohapeal ja täpselt nii palju kui vaja – selline on suund,” rääkis Lelumees.
Siit võiks käima lükata fantaasia ja kujutleda, kuidas paarikümne aasta pärast on igaühel kodus omaenda väike autonoomne kombijaam, mis kasutab elektri ja soojuse tootmiseks maasoojust, tuult, päikest, puitu ning sadade kilomeetrite pikkused ja väga kulukad ülekande­liinid saavad ajalooks.
Selline süsteem tagaks tema hinnangul saare energiajulgeoleku paremini kui ükski ringtoitekaabel. “Need on ebamõistlikult kallid lahendused ja selle asemel võiks Hiiumaal olla neli sellist väikest kombijaama ja me tagaksime ise oma energiavajaduse,” kirjeldas ta elektrivarustuse homset päeva.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411