Reede, september 2, 2016
 

Hiiumaast sai seakatku puhvertsoon

Pärast katku surnud sigade leidmist Saaremaal tuleb Hiiumaal hakata kontrollima kõiki kütitud mets­sigu, keskkonnaameti korraldusel tuleb sel jahihooajal saarel lasta 2000 metssiga.
Seoses sigade Aafrika katku (SAK) diagnoosimisega Saaremaal nii kodu- kui metssigadel laiendas Euroopa Komisjon seakatku leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutsoone ka saartele. Kolmas tsoon kehtestati Saaremaal Pihtla, Valjala ja Laimjala vallas, ülejäänud Saaremaa valdadele on kehtestatud teine tsoon ja Hiiumaale esimene ehk puhvertsoon.
Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul toob teise tsooni laienemine kaasa täiendavad piirangud eelkõige elussigade turustajatele ning kolmanda tsooni laienemisega rakenduvad lisaks piirangud toodangu turustamisel.
“See on kindlasti suur löök Saaremaa seakasvatajatele,” ütles Kalda. “Seakatku jõudmisega Saaremaale ja tsooni laienemisse tuleb suhtuda kui olulisse märki sellest, et taudi leviku peatamiseks tuleb jätkata nii metssigade arvukuse vähendamist kui nakkus­ohtliku materjali kõrvaldamist loodusest.”
Teise tsooni laienemine Saaremaale tähendab, et kõiki kütitud metssigu tuleb sigade Aafrika katku suhtes uurida. Esimese tsooni laienemine Hiiumaale tähendab, et kõiki kütitud metssigu, kelle liha soovitakse turustada, tuleb uurida sigade Aafrika katku välistamiseks.

Küttida 2000 metssiga
Riikliku tauditõrjekomisjoni otsusega on seatud mets­sigade asustustiheduse lõppeesmärk 1,5 isendit 1000 hektari jahimaa kohta, mis tuleb saavutada 2017/2018 jahiaasta lõpuks.
Hiiumaa jahindusnõukogu ei jõudnud ka sel aastal kokku­leppele kui palju metssigu tuleb saarel küttida. Jahimeeste esindajad polnud nõus keskkonnaameti soovitatud 2000 isendiga, pakkudes algul küttimismahuks u 700, siis 1500 metssiga.
Kuna kokkulepet ei sündinud, kehtestas küttimismahu keskkonnaamet. Nii on Hiiumaa jahimeeste kohustuseks käesoleval jahiaastal küttida 2000 metssiga. Võrdluseks, et Saaremaa kohustuslik küttimis­maht on 3401 metssiga.
Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk ütles, et 1. augustiks oli saarel kütitud 261 metssiga.
Mullu tuli Hiiumaal küttida 1200 isendit, tegelikult lasksid Hiiumaa jahimehed 1509 metssiga, täites kohustuse 126protsendiliselt.
Kokku kehtestas amet SAKi ohjamiseks metssigade kohustuslikud küttimismahud seitsmes maakonnas, kus jahindusnõukogud ei jõudnud mahu osas kokkuleppele või määrasid keskkonnaagentuuri etteantud mahust väiksema limiidi. Need on Hiiu, Põlva, Rapla, Saare, Viljandi, Valga ja Võru maakond.
Küttimisstruktuur ja toitmispiirangud
Lisaks kehtestas amet kohustusliku metssigade küttimisstruktuuri kõigis jahipiirkondades. Kütitavate kesikute ja täiskasvanud isendite seas peab olema emiste osakaal vähemalt 50 protsenti. Põrsaste soovituslik osakaal  on 50 protsenti.
Oluline muudatus on kehtestatud ka seoses mets­sigade lisasöötmisega, mis on lubatud vaid erandkorras mets­sigade peibutamise eesmärgil, võimaldamaks metssea varitsusjahti kõrgistmelt. Lisasöötmiskohad tuleb registreerida Keskkonnaametis ning jahimaa 1000 ha kohta on lubatud kuni  üks lisasöötmiskoht, kus võib korraga maas olla kuni 5 kg sööta.
Küttimismahust ja -struktuurist kinnipidamise eest vastutab jahipiirkond. Juhul, kui kohustusest kinni ei peeta, võib jahipiirkonna kasutajat karistada rahatrahvist kuni jahi­piirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseni.
Möödunud jahiaastal kütiti Eestis kokku 32 330 metssiga ehk 2730 isendit rohkem kui keskkonnaamet ette nägi.
Sel jahiaastal tuleb Eestis kokku küttida vähemalt 17 850 metssiga, saavutamaks soovitud metssigade asustustihedust. Juba on kütitud u 31 protsenti etteantud metssigade küttimismahust.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411