Teisipäev, september 6, 2016
 

Haldusreform domineeris külade päeva kõnelustel

Helja Kaptein
13. Hiiumaa külade päeval Orjaku küla­majas tõusis põletavaks jututeemaks omavalitsuste liitmine.
Teemad olid tõsised ja mõtlemist küllaga. Ühenduse Kodukant Hiiumaa juhatuse esinaine Ester Tammis nentis arutelu sisse juhatades, et oma igapäevast tööd tegevatel külainimestel on jäänud siiani segaseks, kuidas käimasolev haldusreform mõjutab teda ja tema küla.
“Haldusreform pole küla algatus, kes siis kellele peab sõnumi viima?” küsis
Tammis. Ta rääkis, et maal elaval ja talu või väikeettevõtet pidaval inimesel pole aega käia vallas oma ette­panekuid esitamas. See­pärast võiks vallavanem, kes saab oma töö eest palka, tulla küladesse ja kuulata koha­peal, mis mõtted ja mured on kohalikel elanikel.
Kattai: Taevamannat ei tule
Selgitusi jagama oli kutsutud Tallinna Ülikooli haldusreformi spetsialist Kersten Kattai. Tema ütles, et reformi edukuse kõige parem mõõdupuu on see, kui tavalise inimese jaoks midagi ei muutu. “Kui inimene saab kohapeal oma teenused kätte, külaelu toimib, siis on reformid edukad,” ütles Kattai.
“Tõsi on, et suurt taevamannat, mida ette maalitakse, selle ühinemisega ei tule,” lisas Kattai. Ka väitis ta, et valdade ühinemisega ei ole võimalik raha kokku hoida. “Tulubaas ja ülesanded on nii viimase vindi peale lihvitud, et siit enam midagi kokku hoida ei ole.”
Tema sõnul on haldus­reformi põhiidee võtta valdade parimad spetsialistid ja lasta neil teha oma tööd suuremas organisatsioonis võimalikult hästi. Näiteks tõi ta sotsiaaltöö, kus väiksemas vallas tegeleb üks inimene laste, vanurite ja töötutega, aga suures omavalitsuses on iga valdkonna kohta spetsialist.
Valk: Kokkulepped peavad pidama
Hiiu vallavolikogu liige Artur Valk soovitas vallavolikogusse valida iga piirkonna inimesi, et mõni suurem omavalitsus ühisomavalitsuses domineerima ei hakkaks.
“Omavalitsuse mõte pole ainult teenuste pakkumine, vaid ka otsustamine, aga nii läheb otsustusõigus kohapealt kaugemale,” ütles ta. “Ja kokkulepetest tuleb siiski kinni pidada, mitte hämada, et olud on muutunud.”
Kattai märkis, et kokku­lepitud suundumused peaks olema kirjas valla arengukavas, reformi käigus aga on oluline informeerida kogu­konda, milles on kokku lepitud.
Kattai rääkis, et pärast ühinemist võivad uued juhid omavahel tülli minna – seda on tema sõnul juhtunud mitmetes omavalitsustes.
Kuulajaid pani mõtlema asjaolu, et kui korraldatakse elanike küsitlus, kas ühineda või ei, siis rahva arvamust volikogu ühinemisotsuse tegemisel arvestama ei pea.
“Hiiumaal on kolm valda koos istunud ja neil on üksmeel olemas, et otsustus jääks igasse piirkonda alles,” ütles Emmaste vallavolikogu liige Hergo Tasuja.
Nüüd mõeldakse ühinemisele ka Hiiu vallaga, kuid kas see mudel ka Hiiu vallale sobib ja kas Pühalepa vald on laua taga ka nelja läbirääkija puhul, on veel lahtine.
Kattai juhtis tähelepanu, et ainsa valla tekkimisel on oht, et maavalitsuste reformimise korral kaob ka Hiiu maavalitsus.
Meeleolukal külade päeval esinesid Käina tantsurühm Sõlesegajad, Aivar Viidik MTÜst Hiiu Öko ja Orjaku külaseltsi juhatuse liige Margit Kääramees. Päeva juhtis Jaanus Kõrv, toetasid kohaliku omaalgatuse programm, Käina vald ja Orjaku külaselts.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411