Reede, september 30, 2016
 

Ajujaht seenelisi-marjulisi ei ohusta

Sel nädalavahetusel algab ajujahi hooaeg ja nii mõnigi metsas jalutaja, seeneline või marjuline võib kuulda metsas püssilaskusid või sattuda küti­liinile, maanteele aga võivad joosta metsloomad.
1. oktoobrist algab ajujaht ja metsades on veel ka seenelisi-­marjulisi. Kuidas käituda, kui kuulete laskusid või näete oranžides vestides jahimehi?
Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuht Anu Sarapuu nentis, et metsas viibija jaoks on kaugelt kostvad püssipaugud kindlasti häirivad. “Samas võite olla rahulik, sest jahimehi on õpetatud käituma nii, et ta ei tohi seada ohtu metsas viibivaid inimesi ega jahi­kaaslasi,” lisas ta.
Sarapuu ütles, et kindlasti ei ole vaja sattuda paanikasse. Kõige õigem on jääda paigale ja oodata, kuni aju on sellest kohast möödunud.
“Halvim, mida teha saab, on aju ees metsast välja jooksma hakata. Siis võib tekkida olukord, kus seeneline jookseb metsast välja paralleelselt näiteks põdraga ja seab end sellega kütiliinile jõudes ohtu,” selgitas Sarapuu.
Kuuldes ajujahti, peaks jääma rahulikult oma kohale ja ootama jahi lõppu – see on parim viis oma ohutuse tagamiseks. Pärast ajujahi möödumist võib enda metsatoimetusi rahulikult jätkata.
Henri Laanemäe, kes jahimehena metsas käinud oma paarkümmend aastat, ütles, et sügaval metsas, kus jahi­mehed käivad, sel aastaajal enam kedagi ei kohta, kuna seened-marjad on ajujahi ajaks juba korjatud. Küll võivad väiksematel teedel jalutajad sattuda kütiliinile. “Tavaliselt siis jahimehed hoiatavad ja juhendavad, kuidas käituda.” Tema sõnul on viimasel ajal tekkinud uusasukaid, kes ei taha aru saada, et jahimeestel on metsas teha oma töö ja sellega tuleks arvestada, kuid õnneks on neid üksikuid.
Nähtavuse tagab ere riietus
Jahimehed on nähtavad tänu eredavärvilistele oranžidele vestidele. Nii nagu jahi­mehed, võiksid ka ülejäänud metsas liikujad end võimalikult nähtavaks teha. Selleks on parimad erksavärvilised riietus­esemed, mis aitavad inimest loodusest eristada. Sarapuu soovitus on, juhul kui muud käepärast pole, panna selga autos olev helkurvest ja nähtavus ongi tagatud.
Autojuhtidel soovitab Sarapuu jahimehi märgates kiiruse maha võtta ja olla eriti tähelepanelik. Ka kasutavad jahimehed teede ääres ereda­värvilisi kolmnurkseid hoiatavaid märke “Ette­vaatust jaht”.
Suure liiklusintensiivsusega teede ääres üldjuhul loomi ei kütita. Seal on jahimehed väljas selleks, et hoiatada autojuhte teele joosta võivate ulukite eest. “Paanikasse sattunud metsloom võib ootamatult käituda, kuid liiklejate ja jahimeeste koostöös saab ohtlikke olukordi vältida,” kinnitas Anu Sarapuu.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411