Reede, august 5, 2016
 

Vabatahtlike päästjate laevastik üha kasvab

Helja Kaptein
Hiiumaa vabatahtlike merepäästjate varustus täienes uue alusega – nüüd on lisaks Soomest soetatud päästekaatrile Wiima seltsil üks RIB-tüüpi kaater, millele tuleb lisa veel sel aastal.
Politsei- ja piirivalveametilt saadud RIB-tüüpi kaatrile soetati kaks võimsat mootorit, navigatsiooni- ja elektrisüsteemid, lisavarustus ning haagis, millel alus ootevalmis seisab. Paadi pontoonidega plastpõhi, millel küljes vaid juhtkonsool ja iste, seisis oma aega oodates poolteist aastat.
Kokku kulus paadi sisustamiseks üle 43 000 euro. Raha selleks tuli rahvusvahelise väikesadamate mereohutuse projekti MASAPO eelarvest.
Hiiumaa merepääste seltsi juhatuse liige Martin Kagadze kinnitas, et PPAlt saadud alus oli täiesti töökõlblik ja andis kõva kokkuhoiu. “Analoogse uue aluse hind oleks olnud suurusjärgus 60 000 eurot,” rääkis Kagadze. “Niisuguste kasutatud aluste järelturgu väga ei olegi – tikutulega tuleb otsida, aga PPA andis selle meile tasuta.”
Sel aastal soetab selts sama projekti raames veel ühe, täiesti uue aluse. “Nüüd kui tuleb see kolmas paat, tuleb hakata mõtlema, kuhu see paigutada. Ilmselt läheb kolmas Kõrgessaare sadamasse,” ütles Kagadze.
Kõrgessaares oleks vaja juurde vabatahtlikke päästjaid. “Ega me neid enne juurde saa, kui meil neile midagi pakkuda pole. Praegu meil seal paar inimest on, kes on seltsi liikmed, aga pole veel koolitust läbinud. Kui nad teevad läbi koolituse, mis on neile tasuta, siis saame ühe paadi sinna anda.”
MASAPO on Kesk-Läänemere programmi (INTERREG) toel algatatud väikesadamate mereohutuse arendamise projekt, ametliku nimega Development of Maritime Safety in Small Ports in the Baltic Sea Region (MASAPO). Projekti juhtpartner on Hiiu vallavalitsus, partneritena on kaasatud Eesti poolelt Hiiumaa, Saaremaa, Muhu ja Kihnu kuus sadamat ning kolm sadamat Ahvenamaalt. Hiiumaalt osalevad Kärdla ja Kõrgessaare sadam.
Päästjad vajavad tuge
Päästjate tegemistega käis teisipäeval tutvumas ka peaminister Taavi Rõivas.
Kagadze rääkis peaministrile seltsi murest, et kuigi aluseid on võimalik projektide toel soetada, siis seltsi riiklik tegevustoetus, mis on üles ehitatud pearahasüsteemile, on naeruväärselt väike. Näiteks sel aastal 650 eurot. Otsekulud, mis seltsil tekkivad meresündmuse lahendamisel riik küll katab, kuid tegevustoetusest ei jätku, et aluseid hooldada, neid hoiustada või osta kütust, et meeskonnad saaksid paadisõitu harjutada.
Ka perspektiiv pole kiita – üleeestiline riiklik toetussumma on konstantne. Nii et juhul kui koolitatud päästjaid juurde tuleb, toetussumma inimese kohta väheneb.
Juulist on Hiiumaa merepäästeselts tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ja nüüd ei pea ettevõtted, mis seltsi toetavad, enam maksma erisoodustusmaksu.
Seega oleks oodatud ka kogukonna tugi nagu päästekaater Wiima soetamisel aitasid eraisikud ja kohalikud omavalitsused.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411