Reede, august 19, 2016
 

Üle sajandite hiiurootslaste pulm Reigis

Annaliisa Post
Reigi kirikus peeti möödunud neljapäeval pulmi, kus abieluranda sõudsid hiiurootslaste järeltulija ning tema rootslasest abikaasa. Viimati pandi Knutase suguvõsa esindaja Reigis paari kaks ja pool sajandit tagasi.
Neljapäeval, 11. augustil laulatati Reigi kirikus hiiurootslaste järeltulija Carina Maria Knutas (65), kelle esivanemad olid pärit Ogandi ja Mudaste külast, ja Nils Erik Löfber (62). Reigi kirikus toimub aastas vaid üks-kaks pulma ning viimane Knutase suguvõsa laulatus toimus seal 1757. aastal. Abielupaar ise elab Rootsis Ösmos.
Laulatustalituse viis läbi rootsi vaimulik Patrik Göransson Tallinna Rootsi-Mihkli kogudusest, teda assisteeris praost Staffan Beijer Gotlandilt. Pruutpaar pidi  välismaal abiellumiseks esmalt registreerima oma abielu Rootsis, kus nad ametlikult pandi paari juba 10. juunil 2016.
Korraldada pulmad Hiiumaal oli peigmehe Nils Eriku idee. “Tahtsime pulmi pidada siin, sest minu esivanemad on siit pärit,” kommenteeris Carina Maria. “Soovisime, et nemadki saaksid olla osa meie tähtsast päevast ning neile austust avaldada.”
Pruutpaar: Hiiumaa on imeilus
Varem pruutpaar Hiiumaal käinud ei olnud, kuid nende arvates polnud Rootsis olles pulmi raske korraldada. Kahjuks ei saanud laulatusel osaleda paljud sõbrad-sugulased, sest pidid olema tööl ning Hiiumaa on nende kodukohast üsna kaugel. Pruutpaar end sellest häirida ei lasknud – lähedased olid oma südametes siiski ju kohal. Pealegi olid kõik tuttavad vaimustuses nende ideest pidada pulmi Hiiumaal.
Enne laulatust külastasid pruuti-peigmeest endisi hiiurootslaste külasid, kus käisid vaatamas esivanemate arvatavaid talude asukohti. Paraku pole taluhooned säilinud ja hiiurootslased said vaid ette kujutada, kus nende sugulastele kuulunud talud asusid.
Reigi kirikusse sõidutati pruutpaar ja külalised kauni valgete lintide ja kaseokstega kaunistatud bussiga. Kiriku ehtimiseks kasutati muuhulgas Rootsi lippe. Kuna nii pruutpaar kui ka suur osa külalisi oli pärit Rootsist, toimus siinne laulatus nende emakeeles, vaid mõni lause oli ka eesti keeles.
Pulmapidu jätkus Viinaköögi restoranis, mis asub endise Kõrgessaare mõisa viinavabrikus.
Kuigi abielupaar viibis saarel lühikest aega, jäid nad oma otsusega siin pulmi pidada väga rahule. “Kõik oli nii nagu plaanitud, isegi palju parem!” rõõmustas pruut. “Hiiumaa on imeilus saar, meenutab väga Rootsit ja Gotlandi.”
Hiiurootslaste ajaloost
Kuigi esimesed rootslased jõudsid Hiiumaa aladele juba 13. sajandi keskel, toimus suurem sisseränne arvatavasti pärast 1343. a Jüriöö ülestõusu. Hiiurootslasteks on hakatud nimetama nii Hiiumaale kolinud rootslasi kui ka nende järeltulijaid.
Sisserändajaid ootas saarel vabam elu – nad olid vabad töökohustusest mõisa ees. Nende keskusteks kujunesid Reigi (rootsi keeles “Reike”) ja Kärdla (rootsi keeles
“Kärrdal”), mida Paul Ariste on rootsi keelest tõlkinud kui “Suitsu” ja “Võsaoru”.
Esimesena läks hiiurootslaste vabaduse kallale rootslasest aadlik Jakob De la Gardie, kes tõstis makse ja käskis mõisa heaks tööd teha. Elu ei läinud kergemaks ka Axel-Julius
De la Gardie ega Karl Magnus Stenbocki ajal. Niigi keeruline olukord päädis Katariina II ukaasiga, millega asustati hiiurootslased Lõuna-Ukrainasse. 20. augustil 1781 alustas üle tuhande hiiurootslase pikka teekonda. Samal päeval pidas Reigi kirikuõpetaja Carl Forsmann Ristimäel kaasmaalastega ühispalve ja sinna püstitati rist. Paraku jõudsid sihtkohta vaid pooled – saatuslikuks said neid pikal teekonnal tabanud haigused.
Väljarände 210. aastapäeva tähistamiseks avasid hiiurootslased 1991. aastal Ristimäel väikese mälestuskivi. Tänavu möödub sellest 235 aastat.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411