Teisipäev, august 2, 2016
 

Kergejõustikus sündis maakonna rekord

Hergo Tasuja
Tänavused kergejõustiku meistrivõistlused jäävad meelde osalejaterohkusega ja maakonnarekordiga 4×100 meetri teatejooksus.
Laupäeval Kärdla staadionil toimunud maakonna kergejõustiku meistrivõistlustel oli kahe varasema aastaga võrreldes seekord osalejaid rohkem ja häid tulemusi tehti ka põhialadel.
Lisaalana oli kavas 4×100 meetri teatejooks ja just sel alal rekordit püüdma mindi.
Saaremaal 9.–10. augustini toimuvateks B7 mängudeks on noored Toivo Pruuli juhendamisel seda ala hoolega harjutanud. Treener uskus, et võib sündida uus maakonnarekord.
On ju rekordit üritanud neidude kvartett seni silma paistnud ühtlase tasemega: Kreet Kanguri Hiiumaa rekord 100 m jooksus on 13,01 ning ka Anet Post, Kelly Nurk ja Annabel Pielberg on jooksnud sama distantsi 13–13,1 sekundiga.
Maakonna naiste rekord 4x100m distantsil, 52,6 sekundit on pärit 2011. aastast. Selle püstitasid Karina Suik, Taisi Reede, Everin Padari ja Kreet Kangur. Uus tippmark sai täpselt pool sekundit parem – 52,1.
Jooksjad ise jäid tulemusega väga rahule, tõdedes, et enesekindluse tõstmiseks võinuks teatevahetusi eelnevalt rohkemgi üheskoos harjutada.
Naiste sprindis Kangur kaasa ei teinud, seega kuulus poodium teistele rekordipüstitajatele – võidu võttis Nurk ajaga 13 sekundit, järgnesid Post ja Pielberg.
800 m jooksus näitas Marta Eller kogenumatele jooksjatele kandasid ja võitis ajaga 2.49, teine oli pikamaajooksja Anni Kingsepp, kolmas Liis Remmelg.
Kas uus koolirekord?
Edgar Liiber, Rein Reinu, Marcus Mäll ja Joel Hiis said 4×100 m teatejooksus kirja aja 46,4 ehk ületasid senist Kärdla ühisgümnaasiumi rekordit, mis on täpselt 47 sekundit.
Samas ei osanud treener seisukohta võtta, kas see kvalifitseerub kooli rekordina. Nimelt lõpetas Reinu 8. klassi Käina koolis. “Peame selle teema nüüd seoses rekordite arvestamisega läbi mõtlema,” ütles Pruul.
Kaugushüppe edu
Naiste kaugushüpe oli ala, mille võistluste peakorraldaja Toivo Pruul eraldi välja tõi. “Kõrgetasemeline võistlus, ammu pole olnud esikolmikut, kus kõigi tulemused üle viie meetri,” rõõmustas ta.
Kelly Nurga tulemuseks mõõdeti 5,13 m, teine-kolmas olid Anet Post ja Kreet Kangur, võrdse tulemusega 5,02 m ent Postile andis eelise paremuselt teine katse.
Kaks kuldmedalit teenis Mari Vahtra, kes oli parim kuulitõukes täpselt 10meetrise katsega ja kettaheites 30,76 meetriga. Kolmas oli mõlemal alal Marika Koppel, kettas teine Kersti Rand ja kuulitõukes Ann-Ly Kibuspuu.
Odaviske võitis Kibuspuu 31 meetriga Vahtra ja Kingsepa ees. Koppel omakorda kõrgushüppe tulemusega 1,35 Vahtra ja Nurga ees.
Tihe konkurents
Meeste kõrgushüpe pakkus publikule emotsioone kui 178 cm pikkune Marko Lauri alustas kõrguselt 1,60 m alles siis kui talle oli jäänud ainult üks konkurent ning võttis kõik kõrgused esimesel katsel. Lõpuks lendas ta üle kõrgusest, mis talle 10 cm üle pea ning teenis kindla esikoha Meelis Multaneni ja Vaiko Kivi ees.
Kaugushüpe oli tasavägine, kuigi 6 m joon jäi püüdmata. Parimana sai Timo Vares kirja 5,95 m. Järgnesid Ken Pähn ja Joel Hiis.
Osalejaterohkuse tõestuseks on fakt, et mitmel meeste alal jäid mõned võistlejad finaalkatsetest ehk kaheksa parema seast välja.
Noored võtavad oma
Meeste sprindis ei saa öelda, et põlvkonnavahetus oleks juba toimunud, aga järelkasv võtab juba võimust. Nobedaimad olid 14aastased Joel Hiis ja Marcus Mäll, kelle ajad 11,6 ja 11,7 sekundit. Kõige napimalt jäi kolmandaks Marko Pruunlepp.
Samas keskmaajooksus maksavad kogemused ja treeningtunnid – 1500 m distantsil lidusid kohe alguses eest Alari Remmelg, Kaarel Barinov ja Madis Annus. Üritasid teised mis nad üritasid, Remmelg leidis viimasel ringil lisakäigu ja võitis ajaga 4.52 ehk ligi 3 sekundiga Barinovi ees.
“Osalejate arvule ja eriti keskmaajooksu tasemele aitas kaasa Hiiumaa jooksugrupp,” tunnustas Pruul üheskoos trenni tegevat seltskonda. 1500 m jooksu ajad kinnitasid öeldut – kui Annus teenis seekord 5.00,4-ga kolmanda koha, siis kahel eelmisel aastal andnuks see kindla esikoha.
Kettaheites ja kuulitõukes oli esikolmik täpselt sama – kaks kuldmedalit sai Allan Sadul, edestades Ragnar Kraavi ja Edgar Liiberit. Kuigi 53,66 m on ka Eesti tasemel korralik tulemus, soovinuks Sadul ise paari meetrit enam.
“Kuulitõukega jään aga kindlasti rahule,” ütles seitsmekilose raudmuna 14,57 meetri peale saatnud Sadul.
Odavise oli võistluspäeva viimane ala ja võidumees Mario Degtjov saabus samuti päris viimasel hetkel, kolmandaks viskevooruks. Ent ühest katsest piisas, et finaalkatsetele pääseda ja seal 42,53ga kindlustada võit Kert Kuusalu ja Meelis Multaneni ees.

Tänavused kergejõustiku meistrivõistlused jäävad meelde osalejaterohkusega ja maakonnarekordiga 4×100 meetri teatejooksus.
Hergo Tasuja
hiiuleht@hiiuleht.ee
Laupäeval Kärdla staadionil toimunud maakonna kergejõustiku meistrivõistlustel oli kahe varasema aastaga võrreldes seekord osalejaid rohkem ja häid tulemusi tehti ka põhialadel.
Lisaalana oli kavas 4×100 meetri teatejooks ja just sel alal rekordit püüdma mindi.
Saaremaal 9.–10. augustini toimuvateks B7 mängudeks on noored Toivo Pruuli juhendamisel seda ala hoolega harjutanud. Treener uskus, et võib sündida uus maakonnarekord.
On ju rekordit üritanud neidude kvartett seni silma paistnud ühtlase tasemega: Kreet Kanguri Hiiumaa rekord 100 m jooksus on 13,01 ning ka Anet Post, Kelly Nurk ja Annabel Pielberg on jooksnud sama distantsi 13–13,1 sekundiga.
Maakonna naiste rekord 4x100m distantsil, 52,6 sekundit on pärit 2011. aastast. Selle püstitasid Karina Suik, Taisi Reede, Everin Padari ja Kreet Kangur. Uus tippmark sai täpselt pool sekundit parem – 52,1.
Jooksjad ise jäid tulemusega väga rahule, tõdedes, et enesekindluse tõstmiseks võinuks teatevahetusi eelnevalt rohkemgi üheskoos harjutada.
Naiste sprindis Kangur kaasa ei teinud, seega kuulus poodium teistele rekordipüstitajatele – võidu võttis Nurk ajaga 13 sekundit, järgnesid Post ja Pielberg.
800 m jooksus näitas Marta Eller kogenumatele jooksjatele kandasid ja võitis ajaga 2.49, teine oli pikamaajooksja Anni Kingsepp, kolmas Liis Remmelg.
Kas uus koolirekord?
Edgar Liiber, Rein Reinu, Marcus Mäll ja Joel Hiis said 4×100 m teatejooksus kirja aja 46,4 ehk ületasid senist Kärdla ühisgümnaasiumi rekordit, mis on täpselt 47 sekundit.
Samas ei osanud treener seisukohta võtta, kas see kvalifitseerub kooli rekordina. Nimelt lõpetas Reinu 8. klassi Käina koolis. “Peame selle teema nüüd seoses rekordite arvestamisega läbi mõtlema,” ütles Pruul.
Kaugushüppe edu
Naiste kaugushüpe oli ala, mille võistluste peakorraldaja Toivo Pruul eraldi välja tõi. “Kõrgetasemeline võistlus, ammu pole olnud esikolmikut, kus kõigi tulemused üle viie meetri,” rõõmustas ta.
Kelly Nurga tulemuseks mõõdeti 5,13 m, teine-kolmas olid Anet Post ja Kreet Kangur, võrdse tulemusega 5,02 m ent Postile andis eelise paremuselt teine katse.
Kaks kuldmedalit teenis Mari Vahtra, kes oli parim kuulitõukes täpselt 10meetrise katsega ja kettaheites 30,76 meetriga. Kolmas oli mõlemal alal Marika Koppel, kettas teine Kersti Rand ja kuulitõukes Ann-Ly Kibuspuu.
Odaviske võitis Kibuspuu 31 meetriga Vahtra ja Kingsepa ees. Koppel omakorda kõrgushüppe tulemusega 1,35 Vahtra ja Nurga ees.
Tihe konkurents
Meeste kõrgushüpe pakkus publikule emotsioone kui 178 cm pikkune Marko Lauri alustas kõrguselt 1,60 m alles siis kui talle oli jäänud ainult üks konkurent ning võttis kõik kõrgused esimesel katsel. Lõpuks lendas ta üle kõrgusest, mis talle 10 cm üle pea ning teenis kindla esikoha Meelis Multaneni ja Vaiko Kivi ees.
Kaugushüpe oli tasavägine, kuigi 6 m joon jäi püüdmata. Parimana sai Timo Vares kirja 5,95 m. Järgnesid Ken Pähn ja Joel Hiis.
Osalejaterohkuse tõestuseks on fakt, et mitmel meeste alal jäid mõned võistlejad finaalkatsetest ehk kaheksa parema seast välja.
Noored võtavad oma
Meeste sprindis ei saa öelda, et põlvkonnavahetus oleks juba toimunud, aga järelkasv võtab juba võimust. Nobedaimad olid 14aastased Joel Hiis ja Marcus Mäll, kelle ajad 11,6 ja 11,7 sekundit. Kõige napimalt jäi kolmandaks Marko Pruunlepp.
Samas keskmaajooksus maksavad kogemused ja treeningtunnid – 1500 m distantsil lidusid kohe alguses eest Alari Remmelg, Kaarel Barinov ja Madis Annus. Üritasid teised mis nad üritasid, Remmelg leidis viimasel ringil lisakäigu ja võitis ajaga 4.52 ehk ligi 3 sekundiga Barinovi ees.
“Osalejate arvule ja eriti keskmaajooksu tasemele aitas kaasa Hiiumaa jooksugrupp,” tunnustas Pruul üheskoos trenni tegevat seltskonda. 1500 m jooksu ajad kinnitasid öeldut – kui Annus teenis seekord 5.00,4-ga kolmanda koha, siis kahel eelmisel aastal andnuks see kindla esikoha.
Kettaheites ja kuulitõukes oli esikolmik täpselt sama – kaks kuldmedalit sai Allan Sadul, edestades Ragnar Kraavi ja Edgar Liiberit. Kuigi 53,66 m on ka Eesti tasemel korralik tulemus, soovinuks Sadul ise paari meetrit enam.
“Kuulitõukega jään aga kindlasti rahule,” ütles seitsmekilose raudmuna 14,57 meetri peale saatnud Sadul.
Odavise oli võistluspäeva viimane ala ja võidumees Mario Degtjov saabus samuti päris viimasel hetkel, kolmandaks viskevooruks. Ent ühest katsest piisas, et finaalkatsetele pääseda ja seal 42,53ga kindlustada võit Kert Kuusalu ja Meelis Multaneni ees.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411