Teisipäev, august 9, 2016
 

Kasuperede suvekoolist

HELJA KAPTEIN
Eesti kasuperede liit korraldas Hiiumaal Kalda puhketalus saja osalejaga suvekooli, et puhata ja õppida paremini toime tulema tähtsa tööga – laste kasvatamisega.
Eesti kasuperede liidu (EKL) juhatuse esinaine Malle Kobin rääkis, et tänavuse, 13. suvekooli ülesehitus oli pisut teistsugune kui tavaliselt, kuna käsitleti kasuperedes esile kerkinud teemasid.
Psühholoog ja superviisorite õpetaja Tallinna Ülikoolis Helle Niit rääkis, et olenevalt lapse east need teemad varieeruvad. “Omaette teema on teismeliste kasvatamine ka tavaperes, sest noorte käitumine on siis paras pähkel,” tõi Niit näite probleemist, millega puutuvad kokku kõik lapsevanemad.
Seekord oli uue teemana arutusel ka kasuperest lahkuvad lapsed. “Kas suhted, mida nad suudavad luua, on püsivad ja sellised, et kõik on rahul,” küsis Niit, tõdedes, et sageli annab lapsepõlves kogetu tunda ka edaspidises elus. Nii tulevadki ühed ja samad teemad otsekui spiraali mööda ikka ja jälle päevakorrale. “Põhiline on, et esilekerkinud küsimused saaksid vastused,” kinnitas psühholoog.
“Kõige tundlikum teema on see, et kasulastel on selja-
taga selline negatiivne kogemuste pagas, mis lapse olekut ja minapilti kaua mõjutab. Laps ise ei teadvusta seda, aga see on jätnud pitseri tema käitumisele ja enesehinnangule. Kahjuks võib see tuua kaasa mitte eriti terveid käitumisviise,” nentis ta.
Edasine sõltubki kasuvanemate kannatlikkusest, oskusest ja suutlikkusest tuua valusad kogemused lapse seest pinnale nii, et ta saaks asemele positiivse kogemuse.
Mõnel perel on kasulapse perest lahkumine juba selja taga, teisel ees. Rahulolu ja rõõmu oma töö tulemusest aga saab tunda alles siis, kui kasulaps elus iseseisvalt hakkama saab.
Laagri võlu
“Selle laagri peamine võlu on selles, et kasupered saavad kokku,” ütles Niit. Ta nimetas liidu liikmeid kasuperede kullafondiks, kus vanemad on ette valmistatud ja koolitatud, et nad oskaksid kasulastega toime tulla. Suvekool on üks võimalus neid peresid toetada ja võimaldada neil omavahel kogemusi vahetada. “Siin on see inimeste ring, kus pered saavad üksteisest aru,” ütles Niit. “Tegelikult saavad vanemad siit usku, et igast olukorrast on väljapääs.”
Ka on kasuperedele vaja puhkust, sest päevast päeva lastega tegelemine on tõsine töö, mida inimesed tihti teevad nii oma materiaalsete kui ka emotsionaalsete ressursside arvelt.
Aastatega on kasuvanematest moodustunud sõpruskond, kellele väga meeldib siinne vaba ja vaheldusrikas olemine.
11 aastat on kasuperede suvekoolis osalenud Ly Sova pere Viljandimaalt. Sova ütles, et teda toob siia mõnus seltskond, keskkonnavahetus ja omasugused, kellega saabki rääkida seda, mis hingel. “Teised saavad sinust aru ja räägivad kaasa, sest neil võib olla samasugune mure,” selgitas ta.
Kasulik on ka see, et suvekoolis õpitu saab ta Viljandimaa kasuperedele edasi anda.
Meeldiv on ka see, et samal ajal, kui vanemad õpivad või suhtlevad, tegelevad lastega vastava kvalifikatsiooniga juhendajad ja nende vabatahtlikud abilised. “Ma saan koos teiste vanematega lektorit kuulata ja süda ei valuta laste valveta jätmise pärast,” ütles Sova. “Suur rõõm on see, kui laps sai uue oskuse võrra rikkamaks ning kui meisterdused või näputöö tuuakse emmele kingiks.”
Tore on ka see, et mõneks päevaks pole peredel olmemuresid nagu söögitegemine.
Uued liikmed, uus koostöö
Malle Kobin rääkis, et suvekooli korraldamise idee tekkis sellest, et kasupered olid oma muredega üksi ega osanud enda ja kasulaste huvide eest seista.
“Peresid oli vaja toetada, neid informeerida, näiteks seadusandluse koha pealt, millised on nende õigused,” selgitas Kobin, kelle sõnul käitusid ametnikud vahel kasuperedega üsna oma suva kohaselt.
Korraldaja sõnul on kõige keerulisem suvekooli kulude katmine. Sotsiaalministeerium annab küll neljandiku vajaminevast rahast, kuid ülejäänu kokkusaamine kurnab ja tekitab kerjamise tunde. “Kasuperede toimetulek peaks ikkagi olema riigi mure,” ütles EKL esinaine.
Tänavune suvekool tõi EKLile uusi liikmeid. “Suvekooli eesmärk ei ole uute liikmete värbamine, aga kui see peredele nii palju pakub, siis nad tahavad organisatsiooniga liituda,” selgitas Kobin.
Eraldi märkis ta äsja tekkinud koostööd MTÜga Oma Pere. “Loodame sellest koostööst senisest suuremat tuge kasuperedele,” ütles Malle Kobin. Eestis koondab kasuperesid ka MTÜ Igale lapsele pere.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411