Reede, august 19, 2016
 

Kärdla suurima papli päevad said loetud

Kadi Kiiver
Teisipäeva hommikul avanes Kärdlas Sadama tänaval nukker vaatepilt – torm oli jagu saanud endise piirivalvekordoni väravas kasvanud puuhiiglasest, mustast paplist.
Võimsa võra oksad veel kandmas viltuvajunud rõmelise koorega jämedat tüve, kuid juured juba abitult taeva poole püsti – see pilt kutsus paljusid puu juures peatuma ja pilti tegema.
Tegu oli Kärdla linna suurima puuga, musta papliga (Populus nigra), mil vanust oletatavasti poolteist sajandit, strateegilised mõõdud 490 cm rinnasümbermõõt ja kõrgus 23–24 m. Puu mõõtsid Tallinna botaanikaaia dendroloogid Olev Abner ja Anu Kaur 2008. aastal.
Kärdla võimsaim
Eesti looduskaitse seltsi vastne auliige Maie Jeeser kinnitas, et tegu oli Kärdla võimsaima puuga.
Kärdla linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest võib lugeda, et must pappel oli Eestis haljastuses laiemalt kasutuses tööstusliku revolutsiooni perioodil 1870–1914. Neid istutati raudteede ja vabrikute haljastamiseks, aga ka alleepuudeks.
Ilmselt jääb sellegi puu istutusaeg samasse ajajärku. Tiia Tänavsuu keskkonnaametist soovitas papli vanuse hindamisel jääda siiski ettevaatlikuks, sest tegu on väga kiirekasvulise puuliigiga.
2015. aastal Kärdla linnapargi hoolduskava koostanud agr dr Kristiina Hellström näitas 19.–20. sajandi vahetusest pärit fotodelt, et Sadama tänava ääres kasvas omal ajal terve rida papleid.
Kärdlas kasvab teadaolevalt veel vähemalt üks väärikas eas ja suuruses must pappel. See, mis on hästi vaadeldav Kärdla bussijaamas. Selle papli rinnasümbermõõt ehk ümbermõõt maapinnast 130 cm kõrgusel oli 2008. aastal samuti ligi 490 cm. Kõrgust on tal aga tänu kärpimislõikustele napimalt, umbes 10 m.
Mis edasi saab?
2012. aastal kehtestatud Kärdla linna üldplaneering tegi ettepaneku võtta see pappel kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava objektina kaitse alla. Dendroloogid hindasid, et puu väärinuks lähiajal koguni riiklikku kaitset kui
ümbermõõt jõudnuks ületada 5 meetri piiri.
Kinnistu omaniku Riigi
Kinnisvara ASi (RKAS) esindaja Madis Idnurm ütles, et nad on vana papliga juhtunust teadlikud ja selle edasine saatus on veel lahtine. “Meie lepingupartnerid OÜst Kinnisvarateenindus tulevad olukorda üle vaatama ja seejärel otsustame, kuidas sellega edasi toimetada,” ütles Idnurm.
Maha lebama, mälestusmärgina iseendale, puu ilmselt jääda ei saa, sest 2770ruutmeetrine Pargi tn 2 kinnistu sihtotstarbega ärimaa on RKASi müügiportfellis.
Kinnistul on kolm amortiseerunud hoonet: puukuur, pääsla, mis lammutati enne 2015. a võidupüha paraadi, ja kelder, mis ei ole kasutuses ning detailplaneeringu järgi kuuluvad lammutamisele. Asemele võiks kerkida büroohoone.
Juurdub hästi
Tormide ja seenkahjustuste tõttu on palju vanu musta papli puid hävinud ja liik on jäänud kogu Eestis haruldaseks. Sestap oleks väärt tõsta see puuliik taas ausse.
2013. aastal kogus Hiiu Lehe loodusreporter Tapio Vares bussijaama puult tormi järel maha pillutatud värskeid oksi ja pistis kasvama oma metsaaeda. Paraku ei võtnud neist ükski juuri alla. “Kahtlustan, et must pappel pistoksast kasvama ei lähegi, lihtsalt proovisin,” rääkis Vares. Puukoolides on ta märganud pakutavat aga vaid musta papli püramiidvormi ´Italica´.
Eesti dendroloogia seltsi president Aino Aaspõllu ütles, et vastupidi, musta papli oksad juurduvad väga hästi ja julgustas huvilisi veel proovima. Eriti kui praegu on maaslamava puu oksad käeulatuses.
Lisainfot soovitas ta küsida Järvselja taimeaiast. Seal anti nõu võtta langenud puult umbes meetripikkused ja mõne sõrme jämedused toekamad oksad, kärpida selle küljes olevaid väiksemaid oksi, et vähendada lehemassi ja panna need umbes poole meetri sügavusele pistvaiadena maasse. Proovida võib ka paljundamist haljaspistikutena.
Must pappel on linnahaljastuses soovitatav liik kiire kasvu, pika ea ja kaunite rombjate lehtede tõttu. Koduaeda on puu liiga suur. Tuulepüsivuselt on liik võrreldav hariliku hobukastaniga. Paljundada on mõtet vaid isaseksemplare, millel puuduvad allergiat tekitavad ja kaugele lenduvad viljad.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411