Teisipäev, august 30, 2016
 

Hiidlaste pidu Stockholmi Eesti Majas

Harda Roosna
Harda Roosna
Hiiu maakonnapäeva Stockholmi Eesti Majas mängis lahti Helen Kõmmus torupillil ja lõpetas rahvatantsurühm Taidelaid – aplausi ja kiidusõnu nii esinejate kui Hiiu saare aadressil kõlas palju.
Eesti Maja Stockholmis võttis hiidlasi laupäeval lahkelt vastu – majaperenaine Mai Hinge Raud-Pähn ootas meid kaetud lauaga ja tutvustas maja, kus Rootsi eestlaste liit tegutseb. Muuhulgas tegutseb majas mitmeid Eesti organisatsioone, sh ka lasteaed, kus käib 18 last. Soovijaid oleks enamgi, kuid rohkem lihtsalt ei mahu. Pärnus sündinud, Eestis õpetajaks õppinud ning sõja ajal koos vanematega esmalt Saksamaale ja sealt Rootsi lahkunud Mai (95) oli ka hiidlaste küllakutsujaks ja kontakt­isikuks.
Eesti suursaatkonna esindaja Rootsis Helena Sepandi tervitas maakonnapäeva avakõnes kõiki Hiiumaa sõpru. “Augustikuu on eestlaste jaoks väga tähtis ja just selle aasta august on ajaloo ja pidutsemise hõnguline – täpselt eelmisel laupäeval täitus 25 aastat Eesti taasiseseisvumisest ja mul on väga hea meel, et Rootsi eestlaste liit Stockholmis on pühendanud tänase päeva sellele tähtpäevale.”
Sepandi meenutas, et täpselt 25 aastat tagasi, 27. augustil 1991 tunnustas Rootsi kuningriik Eesti vabariiki ja selle iseseisvust, ühtlasi oli Rootsi esimene riik, mis saatis oma esindaja, suursaadiku Eestisse. “Nii, et täna on meil mitu põhjust, mida tähistada,” ütles ta ja soovis kõigile head peotuju.
Päevajuht Kadri Algpeus rääkis alustuseks naljaloo hiidlastest, kes tellisid saarlastelt laeva värvimise. Juhtus nii, et saarlased värvisid vaid pool laeva ja küsisid töö eest täisraha. Kui hiidlased rahuolematust ilmutasid, lõid nad letti lepingu, kus kirjas “Meie, saarlased, ühelt poolt ja meie, hiidlased, teiselt poolt…”
Hiiu maavanem Riho Rahuoja nentis, et Eesti ja Rootsi kontaktid pole mitte alati olnud nii tihedad kui praegu ning tuletas meelde raudse eesriide aegu. “Kuulasin ammulisui vanaema mälestusi, kuidas nad kunagi vabariigi ajal olid käinud klassiekskursiooniga Stockholmis. Tollal tundus kõik, mis raudse eesriide taga, meile väga kauge ja kättesaamatu. Koos iseseisvuse taastamisega saime tagasi suurima vabaduse, mis inimesel on – vabaduse liikuda,” ütles maavanem.
Ta kinnitas, et hiidlased on seda vabadust hoolega kasutanud. Ühe näitena õnnestus Eesti Majas kohtuda noorte hiidlaste Ott Avango ja Marko Nõmmikuga, kes nagu paljud noored eestlased elavad ja töötavad väljaspool Eestit.
Seejärel said saalipõranda endale rahvakultuuri­spetsialist ja tantsujuht Helle-­Mare Kõmmus ning tema segarahvatantsurühm Taidelaid, muusikat tegid Helen Kõmmus, Georg
Rüütel ja Kersti Rõbtšenko.
Hiiumaa muuseumi teadus­direktor Helgi Põllo rääkis Hiiumaa ajaloost väikese saare ja Rootsi sidemete võtmes ning esitles hiiumaiseid rahvarõivaid.
Hiiu maavalitsuse osakonna­juhataja Aivi Telvik rääkis oma ettekandes saare arengutest ja käimasolevatest planeeringutest, maavanem laevaliikluse hetke­muredest ja tulevikuväljavaadetest.
Peo alustas ja lõpetas rahva­tantsurühm Taidelaid laululoo “Mu ema-isa hiidlased, mul tuuled mängukaaslased…” saatel tantsides. Seejärel vahetaid osapooled kingitusi ja Kadri kutsus kõiki osa saama sama päeva järgmistest sündmustest, millega Stockholmi südalinnas tähistati Baltimaade iseseisvumist.
Hiidlasi võttis sadamas külalislahkelt vastu ja saatis teele  Maire Martsoo  Eesti saatkonnast Rootsis. Sealse Eesti Päevalehe peatoimetaja Ülo Siivelt, kes terve päeva toimuvat jälgis, tunnistas, et muljed on suure­pärased ning Eesti saared on alati huvitavad ja erilised. Ülo tütar Grete Liis Siivelt lisas, et talle meeldisid eriti hiiumaised tantsud, rahvariideseelikud ja see, kuidas Helgi Põllo neid tutvustas.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411