Reede, juuli 1, 2016
 

Viiest Lukasest vanim

Erakogu
Kärdla viiest Lukase-nimelisest vennast vanim, Roman, kes valis omal ajal tulevikuväljakutseks õppe merekoolis, tallab nüüd sõjaväelisi radu maismaal.
Äsja Eesti Kaitseväe toetuse väejuhatuse ülemaks määratud mereväeohvitseri kaptenleitnant Roman Lukase viimane teenistuslik meresõit jääb kuue aasta taha.
Isaga Kärdla alla “võrgule” minek on tunduvalt sagedasem ja siis on Romani ülesandeks aerumehe amet.
Loogiline valik
Kärdlast merekooli minek oli Romani jaoks loogiline valik, sest seda teed olid ees käinud ka esivanemad. Merekoolis sai temast laevamehaanik ja kooli lõpetas ta kiitusega.
Sõjaväelist kutsumust tal toona veel polnud. Kehtis ju Nõukogude kord ja kodusaarel nähtud “pograde” elu ei paistnud kuigi kutsuv.
Kooli lõpu lähenedes tärkas plaan saada ka ülikooliharidus ja valik langes Tallinna polütehnilisele instituudile. Tänu merekooli kiituskirjaga ehk n-ö punase diplomiga lõpetamisele pääses ta sinna  sisseastumiseksamiteta. Õpitavaks erialaks valis Roman tööstusliku soojusenergeetika, sest see oli lähedane merekoolis õpitule. Lõpudiplomile sai kirja lakooniline tiitel “insener”.
Edasi oli kindel plaan tulla tööle Hiiumaale Hiiu Kalurisse. Kalatehase Viskoosa katlamajas sai pisut kättki harjutatud – Roman oli seal ühe suve praktikal katlamaja juhatajana. Ettevõtte peaenergeetikuks oli toona Ruuben Post, kes käivitas ka biosfääri kaitseala (BKA). Roman arvutas BKA jaoks välja, kuidas teha tuule jõul soojusenergiat ilma elektrit vahele panemata.
Seadme katseeksemplar tehti valmis, seda katsetati Kärdla elektrijaama treipingis ja see töötas. Paraku jäid Ruuben Posti surma järel soiku ka tema energeetilised plaanid. Roman usub, et ehk on tema arvutuskäiguga teos kusagil BKA järeltulija arhiivis veel tallel, kui see peaks kellelegi nüüdsel ajal huvi pakkuma.
Põnevad ajad
Karjääri tegemisest Hiiumaal ei saanud siiski asja, sest Hiiu Kaluri hiilgeaeg sai otsa.
Roman läks hoopis merd sõitma. Ta sai Nõukogude korra ajal sõita Aafrika otsi ja risti-põiki üle Atlandi. See oli ilus aeg, sest sadamad olid linnades, kauba lossimine võttis nädalaid ja raudlaevu juhtis inimene, mitte elektroonika.
Tollest ajast on tal meeles ka üks ärev juhtum. Ühes saarlasest vanemmehaanikuga võeti nõuks proovida järele laevamootori lubatud võimsus. Laev sõitis hästi, kuni tuli kõne kolmandalt mehaanikult. Selgus, et selle mahviga olid katla kinnituspoldid korstnas lahti põrunud. Roman keeras need kärmelt kinni, aga hiljem järele mõeldes tekkis arusaamine, et ta võinuks ju ühes katlaga alla prantsatada.
Kokku kündis Roman merd ehk kaks aastat, misjärel alustas pereelu ja jäi maiseks ning asus ametisse Eesti merelaevanduse tehnilises teenistuses. Õige pea läks tal seal igavaks. Kuna Eesti kaitsevägi otsis insenere, otsustas ta proovida. Roman hindab seda aega “ropult” põnevaks. Kaitsevägi võttis siis endisi Nõukogude Liidu baase üle ja nende tehnosüsteemid vajasid töösse aitamist. Seda tööd tegi ta veel eraisikuna ja olemasoleva “pagasiga”.
Bundeswehri kogemus
Põhjaliku sõjaväelise väljaõppe sai ta hiljem Saksa kaitseväes Bundeswehris. Tee sinna sai alguse ühest meilist, milles pakuti võimalust kandideerida saksa keele kursustele. Kuna Kärdla koolis oli ta merekooli mõttega õppinud inglise keelt, tundus hea mõte õppida saksa keelt tagantjärele.
Sellest sai n-ö näpuandmine kuradile, sest meilis polnud ju öeldud, et kursuse läbinud suunatakse Saksamaale sõjakooli. Uups! Kursuse lõpupoole lihtsalt teatati, et Hamburgi lähedal ootab kuues remondipataljon. Tuli minna. Alguses oli ta rühmaülem, siis kompaniiülem, osales mereväe logistiku erialakursustel ja lõpuks läbis kindraladmiralstaabi akadeemia.
Sõjakoolile järgnenud rühmaülema teenistuspraktika sisuks oli, mismoodi korraldada lintsoomustehnika remonti lahinguväljal ja lahingutingimustes. Töösüsteemideks olid õhutõrjetank Gepard ja lahingutank Leopard. Kompaniiülema perioodi keskmes oli järelvedu ehk kuidas varustada sõdivaid üksusi lahingtingimustes.
Lukas on teeninud Eesti Kaitseväes erinevatel ametikohtadel kaitsejõudude peastaabi tagala- ja operatiivosakondades ning mereväe staabi tagalaosakonna ülemana. Lisaks olnud ametis erinevate teenistuste ülemana kaitseväe logistikakeskuses ja arendanud kaitsealast koostööd Eesti kaitseatašeena Saksamaa Liitvabariigis.
Pärast Saksamaalt naasmist 2014. aastal määras Eesti Kaitsevägi ta toetuse väejuhatuse staabiülemaks ja tänavu 21. juunil toetuse väejuhatuse ülemaks.
Toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega, alustades hangetest ja logistikast ning lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe orkestriga. Roman Lukas on kindel, et saab talle usaldatud kohustustega hästi hakkama.
Kui töönädal seljataga, võtab Roman oma pere, elukaaslase ja kolm last ühes ja sõidab koju Hiiumaale. Pärast merekooliaegset Tallinna “oma käe peale” elama minekut sai temast taas pärishiidlane 2014. aasta kevadel. Meelepärase kodu Kärdla linna serval leidis ta tänu Hiiu Lehes avaldatud üleskutsele ja naudib nüüd Hiiumaa elu võlusid. Pealinna tuled enam ei meelita ja kui saaks, tuleks ta koju igal õhtul.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411