Reede, juuli 15, 2016
 

Vetsi tall ootab peole

Helja Kaptein
20 aastat tagasi avas Kassaris uksed trahter Vetsi tall, mis aastate jooksul on kasvanud mitmeid teenuseid pakkuvaks puhkekülaks.
Homme, 16. juulil ootab Vetsi talli pererahvas, Ester Tammis ja Toivo Platov, külalisi ja õnnitlejaid pärastlõunal, kell 15.
Töökad ettevõtjad, kes vastu pidanud nii majandussurutise kui konkurentsi kasvu tingimustes, kostitavad külalisi etenduse, laulude-mängude, lustakate lugude, suupistete ja keelekastega.
Perenaine ütles, et ootab sünnipäevapeole nii neid, kes sageli tallis käinud kui ka uusi külalisi. “Meil on palju neid, kes ikka ja jälle leiavad tee siia majja,” kinnitas Ester Tammis.
Päeval on kogu programm tasuta, ainult õhtune pidu trahteris koos ansambliga “Svips” on tasuline.
Vana tall riivas silma
Tammis rääkis, kuidas nad käisid koos abikaasa Toivo Platoviga Hiiumaal suvitamas ja kaunil Kassarimaal riivas nende silma üks räämas maja.
“Mitu korda arutasime, et see tuleks küll korda teha, rikub saare ilmet,” meenutas Tammis. Suur oli nende imestus, kui selgus, et vana tallimaja ongi müügis ja väga soodsalt. Maja uuesti vaatma tulles olid nad küll pisut kahelnud, sest tuule käes laperdavate uste ja meetrikõrguse sõnnikukihiga tallimüürid eriti ei meelitanud. Siiski suutsid nad näha ka võimalusi, mida need sajandivanused müürid võiks pakkuda.
Maja kordategemist alustasid nad ühest otsast, kus kunagi oli elanud Vetsi Ella. Sinna tehti köök ja pererahvale elutuba. Siis rajati talli esimesse ossa trahter.
Teisel ja kolmandal aastal hakkasid maja taha õunaaeda kerkima ainulaadsed tünnimajad, mis mõeldud majutuseks. 1997. aasta varakevadel, peale pikka arupidamist puutöömehe Rein Jürimäega, kas majutusmajakese saab ehitada ümmargusena, sündisid tema käel all esimesed viis tünnmajakest, järgmisel aasal veel viis lisaks.
Tammis kahetseb, et nad tünnmaja ideed ei patenteerinud, sest nüüd on juba paljud teisedki mõtte omaks võtnud ja edasigi arendanud.
Tünnimajade järel tehti tallimüüride vahele saal ja saun. Siis tuli mõte teha teisele korrusele toad, kuhu saaks külalisi ka talvel majutada. Edasi valmis leivamaja, mille ahjust võetakse paar korda nädalas lõhnavat saia-leiba.
Nüüdseks on Vetsitall juba puhkeküla, kus maja ümber lisaks kämpingule ka telkimisala, karavanikohad, palli- ja lõkkeplatsid ning suur paargu.
Toivo hobiks on koguda ja vaatamiseks sättida vanu põllutööriistu. Nii on trahteriseinte ääres vankri ja niidukirattad, äkked-adrad ja sahad.
Ka leivamajas leidub lisaks tänapäevastele tööriistadele endisaegseid leivalabidaid, leivakarp ja sõel, mida perenaine leivategemise koolitusel “Leiva tegu ja leiva lugu” osalejatele tutvustab.
Tööd tuleb teha!
Ettevõtjana Hiiumaal 20 aastat vastu pidada on tegelikult omamoodi saavutus. Platov selgitas, et valem on lihtne – tööd tuleb teha. Oma sõnade kinnituseks siirdus ta jutuajamise juurest taas õue muru niitma.
Tammis rääkis, et kõik, mis vähegi võimalik, tuleb teha ise: kapsast hapendada, kurke marineerida ja hapendada, liha ja kala suitsutada, leib ja sai küpsetada.
Muuseas, leiba teevad nad nüüd ka konkurentidele: kõrvalasuva restorani Lest ja Lammas jaoks ning saiaga varustatakse Suursadamas asuvat Ungru restot.
“Kogu aeg tuleb mõelda, mida veel annab teha,” nentis Tammis, kes ettevõtjana ellujäämise retseptiks nimetab samuti tööd nagu Toivo Platov, lisab vaid, et ka leidlik tuleb olla.
“Algul oli lihtne, sest Hiiumaal oli sarnaseid ettevõtteid vähe ja rahvas vooris üle Hiiumaa igal õhtul kohale. Praegu on konkurente palju, pidusid teevad kõik ja valikuid palju,” rääkis Tammis.
Nad on püüdnud elavdada trahteri ja Hiiumaa elu, võttes osa kõikidest laatadest ja korraldades erinevaid ettevõtmisi ka kohapeal. Nii peetakse Vetsi talli trahteri juures igal aastal mardi- ja kadrilaata, samuti korraldatakse jõulueelseid müüke ja jürilaata, kuhu kutsutakse müüma ja ostma ümbruskonna inimesi. Veel on igaaastaseks ettevõtmiseks Vetsi talli jüriöö jooks – põnev päev jooksu, sauna ja pannkookidega.
Rikkaks ei saa, aga ära elab
Tammis nentis, et eriti tänavu on turistide arv langenud ja kuhu see välisturist sai, ei oska ta öelda. Põhiliselt tulid turistid Soomest ja Venemaalt, aga nüüd on nad kadunud ja põhjust ei tea.
Kõige raskemaks nimetab Tammis seda, et igaks suveks tuleb välja õpetada uued töötajad ja sügisel, kui amet selge on, töötaja jälle läinud.
“Teenindajaid tuleb juba mandrilt palgata, sest töötu hiidlane pigem sirutab kätt vallamaja ukse vahel kui tuleb suveks ametisse,” ütles Tammis. Ta on nõus, et palk pole Hiiu saarel eriti konkurentsivõimeline, kuid pole ka suurt sissetulekut mille arvelt palka tõsta.
Samas teevad rõõmu rahulolevad kliendid ja asjaolu, et nad on nii kaua vastu pidanud. “Olen harjunud, et tööga rikkaks ei saa, aga tööga elab ära,” ütles Tammis.
Praegu on Vetsi Talli puhkeküla müügis, sest eluaastaid on nii Estril kui Toivol juba nii palju, et võiks rahulikult puhata.
Kompleks on olnud müügis juba aastaid, sest lapsed ja lapselapsed on omale pesapaiga ja ameti leidnud mujal ning Toivo ja Estri tegemisi ei soovi keegi neist üle võtta.
Tammis rääkis, et kõik oma säästud on nad aastate jooksul pannud siia majja, kogu teenistus on siinses puhkekülas. “See on meie pensionifond,” ütles Tammis.
Nii ei lubagi kohusetunne neil ettevõtte uksi kinni panna ja uut pererahvast oodates toimetatakse tasapisi edasi.
“Lapsed ütlevad, et see on meie elustiil,” lisas Toivo Platov. “Suvel ei tule nad meile Hiiumaale küllagi – teavad, et puhkeküla toimetuste kõrval pole meil nende jaoks aega.”

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411