Teisipäev, juuli 5, 2016
 

Paet: Läbiräägitavate ring olgu lai

Kadi Kiiver
Üks reformierakonna presidendikandidaadi kandidaatidest, Urmas Paet, ei muretse selle üle,
et erakond pole teinud otsust ühe isiku kasuks.
Urmas Paet põhjendas, et pikema nimekirja puhul jääb parlamendisaadikutele enne otsustamist laiem ring niiöelda kokkulepitavaid kandidaate. Sest kui erakondade tahe on valida president riigikogus, vajab kandidaat vähemalt kahe kolmandiku saadikute toetust ehk 68 saadiku häält 101st.
“See, kui parlamendis käiakse välja neli 21 saadiku toetusega kandidaati, kes kõik saavadki oma 21 häält – see on tore küll aga edasi tuleb järgmine voor ja siis ei tea juba keegi, mis siis saab. Ma arvan, et erakonnad peavad ikkagi püüdma kellegi peale kokku leppida,” rääkis Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet Hiiu Lehele
29. juunil Brüsselis.
Autor väisas Brüsselit
Paeti kutsel möödunud nädalal ühes kaheksa Eesti kolleegiga. Kolmepäevase välisvisiidi teisel päeval,
29. juunil leidis parlamendihoones aset töine kohtumine Paetiga. Hommikupoolikul räägiti ühises vestlusringis murelikul teemal – eelmise päeva veristest sündmustest Istanbuli lennujaamas ja üldisemalt kriisidest, millega Euroopa Liidul (EL) tuleb praegu rinda pista.
Pärastlõunaks oli planeeritud aeg intervjuudeks ja Hiiu Leht kasutas võimalust küsitleda Paeti kui üht Eesti Reformierakonna presidendi kandidaadi kandidaati.
Paet on üks võimalikest tulevastest presidentidest, kes Hiiumaaga seotud – Kõpu poolsaarel on tema pere suvekodu. Varem oleme leheveergudel tutvustanud Marina Kaljuranna ja Eiki Nestori vaateid.
Mis on Teie tugevused Eesti uue presidendina?
Erakonnas oli inimesi, kes arvasid, et ma võiksin kandideerida kandidaadiks. Mõtlesin siis oma kogemusele ja otsustasin, et miks mitte? Ma arvan, et minu tugevuseks on see, et mul on nii sisemaise Eesti elu kui ka rahvusvaheline kogemus. Ma olen vist ka ainuke seni nimetatutest, kellel on omavalitsusjuhi kogemus. [Tallinna Nõmme linnaosa vanem 1999–2003 – toim]
Enne seda olin ajakirjanduses ehk olen näinud ka, kuidas kõik niiöelda “teiselt poolt” paistab. Hiljem tuli riigivalitsuse ja nüüd Euroopa Liidu tasand. Ma arvan, et mu kogemus on teistega võrreldes värskem ja võib-olla põhjalikum. Kogemuse kõrval on oluline ka ajadimensioon – mu aktiivne põhjalik tegevusperiood on viimasest viieteistkümnest aastast.
Keda peate konkurendiks erakonnas ja laiemalt?
Vaadates praegust Eesti presidendivalimise süsteemi, siis on tegelikult kõik konkurendid. Neid võib veelgi tulla, keda me veel ei tea. Ametlikke kandidaate esitatakse kaks kuni neli päeva enne valimisi parlamendis ja kui seal ära ei valita, siis järgmistes voorudes saab esitada täiesti uued kandidaadid. Ehk tulla võib igasuguseid üllatusi. Seega ei saa mingeid väga tõsiseid arvamisi konkreetsete kandidaatide kohta öelda.
Ka olukorra meie erakonnas on tinginud seesama presidendivalimise süsteem. Me kõik anname endale aru, et riigikogus on võimalik ära valida kandidaat, kelle peale on vähemalt neli erakonda valmis kokku leppima. Näiteks kui erakond ütleb, et aamen kirikus, see on meie kandidaat, siis ülejäänud erakonnad võivad öelda, et me võiks ju põhimõtteliselt teie inimest toetada, aga mitte teda, vaid toda. Aga kui erakond on nii jäigalt ära otsustanud, siis minu meelest ahendab see kokkuleppimise ruumi.
Tehniliselt on küll nii, et Reformierakond ei saa esitada rohkem kui ühe nime, sest esitajaid peab olema 21. Erakonnal on 30 saadikut, mis tähendab, et rohkem kui üheks igal juhul ei jätku. See ei ole aga tegelikult soovitav olukord, sest ei ole mingit vahet, kellel on 21 toetajat, oluline on 68 toetajat. 21 häält võib parlamendis saada mitu inimest, aga [võib juhtuda, et] lõpuks ei valita kedagi neist. See on parlamendi otsus – kui tahta seal president ära valida, siis peavad erakonnad ikkagi püüdma kellegi peale kokku leppida.
Millist riigipead
Eesti praegu vajab?
See peab olema inimene, kes saab aru ja teab, kuidas Eesti ühiskonnas asjad toimivad ja meeleolud liiguvad. Samamoodi rahvusvahelises plaanis ja suudab neid kahte poolt ka kokku panna. Sise- ja välispoliitika on omavahel nii tihedalt seotud, et neid ei ole võimalik omavahel vastandada. Arutelu teemal, kas kandidaat peaks olema ühe või teise taustaga, pole kohane.
Nii väikeses riigis, nagu Eesti on, ei saa president olla kuskil eemal ega jube tähtis. Ta peab olema olemas ja aitama ühiskonda rohkem ühtseks seada, sest Eesti üks nõrkusi on jätkuvalt see, et meie ühiskond ei ole tervik. 25 aastat on väldanud integratsiooni protsess, aga ikkagi kaks kogukonda, ma pean silmas eestlasi ja venelasi, elavad liiga eraldi.
Lisaks on praegused ärevad ajad tekitanud uusi pingejooni. Presidendi üks roll on üritada aidata igasugu seesmisi jaotusi ja jooni kaotada. Ka rahvusvahelises plaanis oleme me seda tugevamad, mida ühtsemad oleme seesmiselt.
Mille poolest võiks uus Eesti president sarnaneda eelkäijatele või neist erineda?
Kõik ajad on mõnevõrra erinevad – igal perioodil on oma küsimused ja arengud, millega peab kaasas käima või mida püüdma suunata. Kümme või rohkemgi aastaid tagasi oli Eestil vaja teha valikuid, kas EL või NATO või mitte. Nüüd on aeg, mil meie ees on viis suurt probleemi, mis ka Eestit mõjutavad.
Need viis on põgenike-
kriis, julgeolekuküsimus,
Venemaaga seonduv, kiduv majandus ja Brexit. Põgenike-
kriis on mitmel pool läinud väga emotsionaalseks. Üha rohkem nähakse neid abstraktse massina, aga kui võtta inimõiguste ja humanitaarperspektiivist, siis tegemist on konkreetsete inimestega, kellest enamus põgeneb, et ellu jääda.
Teiseks sisejulge-
oleku ja terrorismi teema – alles eile [28. juunil] toimusid rünnakud Türgi lennujaamas, kus kümned hukkusid ja sajad inimesed said viga. Euroopa turvatunne on saanud tugevalt kahjustada ja see mõjutab ka seda, kuidas inimesed suhtuvad oma riigi-
juhtidesse ja valitsustesse. On tähtis, et riik suudaks tagada elementaarse turvatunde. Siin Brüsselis te näete peaaegu iga avalikku võimu teostava maja ees püssimehi ja sõjaväeautosid – see on teatavas mõttes normaalsus siin juba paar aastat.
Seoses Venemaaga tekitab paljudes Euroopa riikides pingeid sanktsioonide teema. Teatud majandusringkonnad on muutunud rahutuks ja tahavad nende kiiret tühistamist, kuna turg on kinni. Sanktsioonid kehtestati konkreetsetel põhjustel, milleks oli Krimmi annekteerimine ja Venemaa sekkumine Ida-Ukrainas. Midagi neis põhjustes ei ole muutunud.
Neljas teema on majandus – paljud riigid ei ole siiamaani 2009. aasta majanduskriisist üle saanud. Minu meelest on praegu vaid üks konkreetne asi, mis võiks mingi impulsi anda ja see on vabakaubandusleping
Ameerika Ühendriikidega. Siis saavad palju lähemalt kokku maailma kaks kõige suuremat ja rikkamat turgu.
Viies on Brexit ehk Suur-
britannia referendum, mis tulemuse mõttes on olnud üllatus väga paljudele, sealhulgas neile, kes riigi liidust lahkumise asja ajasid. Praegu on teatud mõttes peataolek. Juhul kui avaldus lähikuudel tõesti esitatakse, siis kõige varajasem väljaastumise aeg võiks olla 2019. aasta algus. Seni on Suurbritannia täieõiguslik Euroopa Liidu liige koos kõigi õiguste ja kohustustega.
Ehk aeg on keeruline ja meil on põhjust muretseda. Selle aluseks on ajalooline kogemus ja geo-
poliitiline asend. Euroopa Liit ja NATO on meie kõige suuremad ellujäämise garantiid. Kui üks või teine hakkab kokku kukkuma või nõrgenema, saab sellest otseselt meie probleem.
Millised on Eesti presidendi võimalused neid protsesse mõjutada?
Eesti on parlamentaarne riik, mis tähendab, et seadusi teeb parlament ja neid viib täide valitsus. Presidendil on küll mõned põhiseadusega paika pandud ülesanded: teatud mõttes teha parlamendi seadusloome üle järelevalvet, kas kuulutada seadus välja või saata tagasi. Ta saab teha poliitilisi valikuid, näiteks pakkuda välja peaministri kandidaate ja kohtunikke. Viimane küll ei peaks olema poliitiline valik.
Peamine presidendi roll seisneb siiski selles, et ta on ühiskonnast suurema terviku tegija ja teiseks Eesti rahvusvaheline esindaja. Ja kui tal peaks olema häid mõtteid igapäevaelus, siis ei peaks ta neid hoidma varjul, vaid arutama ühiskonnaga tervikuna, valitsusega, parlamendiga, kellega iganes.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411