Reede, juuli 1, 2016
 

Nestor: President valitakse riigikogus

PRESIDENDIKANTSELEI
Harda Roosna
Kuigi presidendikandidaadi kandidaat Eiki Nestor oskab hästi arvutada, usub ta, et uus president valitakse ära riigikogus. Praegune presidendikandidaatide kandidaatide rohkus on tema arvates erakondade jaoks lihtsalt hea võimalus esitleda oma tublisid inimesi.
“Ma ikka mõtlesin ka enne,” ütleb riigikogu spiiker Eiki Nestor vastuseks küsimusele, miks ta nõustus teatama soovist hakata presidendikandidaadi kandidaadiks ja lisab: “Ma olen matemaatikaklassi poiss ja oskan arvutada ka.”
Pole ju sotsidel piisavalt hääli, et üksi oma kandidaati riigikogus üles seada. Riigikogus on neil 15 kohta, presidendikandidaadi esitamiseks on vaja 21 häält.
85 koostööhuvilist
Kui skeptikud räägivad, et erimeelsused erakondade vahel on nii suured, et presidenti ei õnnestu riigikogus mingil juhul ära valida, siis Nestor on optimist või lihtsalt hästi informeeritud.
Mulje, et presidenti riigikogus ära ei valita, on tema arvates tekkinud sellest, et loetakse, kes on ühe või teise võimaliku kandidaadi poolt. Palju olulisem on tema meelest see, kui palju on neid, kes oleksid valmis otsima ühist kandidaati.
Nestor väidab, et 14. juuni seisuga on 85 riigikogu saadikut valmis ja võimelised koostööks, et ühine presidendikandidaat leida. Seega on puudu kõigest üks hääl, et kõigile sobiv kandidaat riigikogus presidendiks saaks.
“Vabaerakond on mulle küsimärk, aga ma loodan, et ka seal on inimesi, kes on selleks valmis, suurem osa Keskfraktsioonist ja võimuliidu erakonnad küll,” kinnitab Nestor.
“Võib olla siis EKRE ongi ainus, keda riigikogus valimine ei huvita karvavõrdki?” oletab ta.
Näitavad oma inimesi
Selle suhtes, mida erakonnad praegu teevad, on Nestor mõistev: “Kellel on mõtet oma kandidaadiga välja tulla ja kellel on mitut kandidaati näidata, seda ka teevad. Sinna pole midagi parata, see on osa poliitikast. Miks ei peaks erakonnad näitama neid inimesi, kui nad arvavad, et nad sobivad presidendiametisse.”
Nestor usub, et sellele vaatamata ühine kandidaat leitakse, aga teda hakatakse otsima alles siis, kui kõik kandidaadi kandidaadid on käinud läbi tule, vee ja vasktorude. “Siis on ka ausam vaadata, kes see võiks olla ja keda kandidaadiks panna,” leiab Nestor.
Presidendi rollist
Nestor ei arva, et Eesti president peaks olema veel üks välisminister. Tal on küll väga tähtsad kohustused välispoliitikas, aga see ei ole kõik, mida president tegema peab ja ta peab kindlasti olema nähtav ka sisepoliitikas. “On väga palju vaieldud, kumb ta peab olema, see või teine – ta peabki olema mõlemat,” kinnitab Nestor.
Reformierakonna presidendikandidaadi kandidaat Marina Kaljurand ütles, et temast saaks Eestile hea president.
Nestor ütleb, et temast saaks selline president, kelles inimesed tunnevad ära kui mitte iseenda, siis naabrimehe naabrimehe kindlasti. “President peaks olema inimene, kellega saab asju arutada, kellega oleks lihtne juttu alustada, kes oleks oma,” sõnastab ta oma sihi.
Aga Nestor pole mingi siidijutuveeretaja. Nende kohta, kes räägivad, et 27aastane naine, kel ei ole lapsi, on kahjulik element, ütleb ta oma arvamuse sirgelt välja: “Vabandage mind, aga niisuguseid idioote on ka mujal Euroopas. See on osa inimese vabadusest – olla loll.”
Ta vabandab, et ta nii otse ütleb ja lisab samas ka lohutuse: “Saate presidendi, keda te ilmselt tundsite ka varem, just sellisena nagu ta on.”
Õismäel elavad vaid kassid
Intervjuuks kohtusime Eiki ja Anu Nestori Hiiumaa kodus, mis asub Viiri külas. Eiki ja Anu tulid Emmaste maile 1973. aastal. Anu vanaisa oli sealtkandist pärit ja suvitamas käidi varemgi, aga siis osteti perekonnanõukogu otsusega kolhoosilt ära üks vana talumaja, kus tollal majutati juhutöölisi.
Eiki Nestor ütleb, et see oli kõige läänepoolsem koht, kuhu nõukogude võim teda lubas. “Me olime kõik kahtlased – naine oli kahtlane, mina olin kahtlane, Rootsi Anu õe juurde meid ei lubatud ja mind ei lastud isegi Bulgaariasse turisimireisile. Välismaale sain, kui Gorba aeg hakkas.”
Eiki erakordselt meeldiv ämm lisab, et tegelikult olid väimehe vanemad natuke kurvad, et poiss  kiindus Hiiumaasse, mitte nende kodukanti.
Nestorite Õismäe korteris ei ela ametlikult kedagi peale kahe kassi – nemad on selle aadressi järgi kirjas loomaarsti juures. Valla maksumaksjad on Nestorid 2000. aastast. Ehk paljud ei mäleta, aga oli majandussurutis ja ajad nii kehvad, et Emmaste vallajuhid andsid vallale laenu, et õpetajatele puhkuseraha välja maksta. “Siis ma ütlesin kolm roppu sõna ja et mina oma maksu Tallinna linnale ei maksa, maksan sinna, kus ma tunnen, et sellest kasu on.”
Selle, et neid omadeks peetakse, tundis Eiki ära mõned aastad tagasi, kui Viiri külast üks vanaproua ära suri ja naaber, kes Hiiu Lehte kaastundeavaldust tahtis panna, nende juurest ka läbi tuli, et nende nimesid lisada. “Siis ma ütlesin, sooh, nüüd me oleme hiidlased valmis.”
Hiiumaa-usku järeltulijad
Pojad Siim ja Madis on mõlemad tegevad muusikavaldkonnas. Esimene neist ajakirjanik, teine ettevõtja, mõlemad peavad ka DJ ametit. Ka pojapoeg, kes tänavu lõpetas gümnaasiumi, toodi Hiiu saarele paarikuusena. “Kõik nad on läbi ja lõhki Hiiumaa lapsed, siin kasvanud ja madistanud, kõik suved siin olnud, naisega sättisime suvepuhkused nii, et üks saaks poistega kuu aega olla ja teine kuu aega,” räägib Nestor.
Huvitav seik on see, et kui pojapoeg kooli läks, siis algul tal, nagu ühel õigel hiidlasel, “õ” tähte ei olnudki. Vanem poeg abiellus eelmisel suvel Kalana sadamas ja tema naise vanemadki ehitasid endale Kalanasse suvekodu. Hiiumaa usku on ka paljud poegade sõbrad. “Nad on tulnud siia kas külla või jaanitulele, harjunud käima ja Hiiumaasse ära armunud, ehitavad oma maju. Ma ei ole küll küsinud, aga ilmselt maksavad paljud neist Hiiumaale ka oma maksud, ja rõõmuga,” räägib Nestor ja rõhutab, et erinevalt nendest on poja sõbrad ikkagi suvehiidlased.
“Öelge mulle ikka sina, olen ma siis president või mitte,” on Eiki Nestori soov. “Mujal Eestis võtab see ehk rohkem aega, aga hiidlastega olen ma sina peal ikka edasi.”

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411