Reede, juuli 22, 2016
 

Metssea küttimislimiit määramata

Helja Kaptein
Lääne-Eestile lähenevast seakatkust hoolimata ei nõustunud jahimehed metssea küttimismahtu suurendama. Samasugune vaidlus käis ka eelmisel aastal.
Esmaspäeval toimunud jahindusnõukogu koosolekul otsustati, et kinnitatakse kitse, hirve ja põdra laskmismahud. “Metssigade osas ei saanud kokkuleppele,” ütles jahindusnõukogu liige ja erametsaseltsi juhatuse esinaine Aira Toss.
Toss vahendas, et jahimehed on jätkuvalt arvamusel, et Hiiumaalt ei ole võimalik küttida 2000 siga ja nende ettepanek oli 1509 ehk täpselt sama palju kui kütiti eelmisel jahihooajal. Seda on küll kaks korda enam kui jahimeeste soovina kirjas keskkonnaagentuuri (KAUR) ulukiseire tänavuses aruandes, kuid ikkagi mitte piisavalt.
“Selle numbriga ei saa leppida, seda on liialt vähe,” kinnitas Toss. “Metssiga on saarel jahindusprobleemiks number üks ja jahimeestel olek aeg aru saama hakata, et sellist karja Hiiumaal enam pidada ei ole võimalik – kogukonna ja maaomanike taluvuspiir on ületatud.”
KAUR ulukiseire tänavusest aruandest selgub, et kõige suurem sigade arvukuse kasv, 900 protsenti on Käina-Tubala seirealal, Leluseljal 250 protsenti ja Kanapeeksi-Tahkuna seirealal 177 protsenti. “Nii karme numbreid mandril ei ole,” nentis Toss.
Tema hinnangul peaks metssigu laskma kindlasti vähemalt sama palju kui mullu ja lastud isenditest peaks emiste osakaal olema vähemalt 60 protsenti. “Metssead on terve Hiiumaa nuhtlus,” kinnitas ta.
Põllumajandusettevõtja Mati Vallikivi leidis, et katkuohu tõttu on mõttekam siiski sigade arvu küttimise teel piirata. “Kui Hiiumaale jõuab sigade katk, peab ju metsas neid haisvaid laipasid hakkama matma,” ütles Vallikivi.
Jahimeeste esindaja nõukogus Rein Urman omapoolset kommentaari lisada ei soovinud, vaid soovitas seda küsida Hiiu maakonna jahindusnõukogu esinaiselt Kaja Lotmanilt.
Lotman viitas, et ka keskkonnaagentuuri eluslooduse ulukiseire aruandes soovitati Hiiumaal küttida 2000 metssiga, kuid jahindusorganisatsioonide esindaja viimane pakkumine oli 1502 siga.
“Kuna konsensust ei sündinud, jäi sigade laskmislimiit kinnitamata,” nentis Lotman.
Edasi on keskkonnaametil õigus otsustada, mitu siga küttida tuleb. “Ilmselt tehakse see otsus teatavaks võimalikult ruttu,” ütles Kaja Lotman.
Metsaselts arutas küttimismahtusid
13. juulil kogunesid Hiiumaa metsaseltsi liikmed Kuriste haridusseltsi majja, et panna paika jahindusnõukogule esitamiseks soovitud küttimismahud sügisel algavaks jahihooajaks.
“Selleks, et jahindusnõukogus oleks kindlam ja selgem metsaseltsi sisendit anda, kutsusime juhatusega kõiki huvilisi ühiselt teemat arutama,” selgitas Toss. Võrdluseks võeti lahti ka mullused küttimismahud.
Tossu sõnul tekitavad metsaomanikele enim kahju metsanoorendikes toituvad põdrad ja hirved: “Põder sööb noort metsa kõige suuremas mahus – nii ei ole korralikku männikultuuri Hiiumaal veel võimalik kasvatada.”
Kuna saartel pole mitmel aastal korralikku lumikatet olnud, pole nende kohta ka tõeseid loendusandmeid.
Gunnar Aug ütles, et metskitsega on teised lood: “Neid pole eriti nähagi ja nad ei tee ka eriti paha metsas ja seni kui on Hiiumaal hunte, ei tee metskitsed eriti ka noorendikele liiga.”
“Pigem on hirv see paharet,” märkis ka Agu Kohari. “Kuna metsas on palju noorendikke, sööki jagub, siis näiteks Kõpu pool on hirvesid metsas palju näha.”
Mati Vallikivi meenutas, et punahirv on Hiiumaale sissetoodud liik ja tal puudub siin looduslik vaenlane. “Neid peaks ikka rohkem küttima,” ütles Vallikivi ja kinnitas, et hirved põhjustavad palju kahju põllumajandustootjatele.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411