Teisipäev, juuli 19, 2016
 

Mamma etendused algasid tormiliselt

Helja Kaptein
Kolmapäeval avanes taas Suuremõisas mullu suvel publiku suure menu osaliseks saanud Mamma tuba koos kõigi sinna juurde kuuluvate mahlakate lugudega.
Enne etenduse algust avanes Suuremõisa lossihoovis üllatav pilt. Pileti eelmüügist ostnud külalised olid juba istekohad leidnud ja mängupaiga ees olev “saal” paistis vaatajaid juba täis olevat. Müüriava ees aga lookles vähemalt sajast inimesest koosnev järjekord üle muruplatsi sõiduteeni.
Mamma lugude lavaletooja Aivar Viidik selgitas, et igale etendusele müüdi eelmüügist sada kohta ja teine sada jäi kohapeale vabamüüki. “Loodan, et kõik soovijad ikka saavad etendusele, kahju on kedagi tagasi saata,” ütles Viidik.
Viidik palus istujatel kannatust varuda, et kõik soovijad saaks ära istekohad leiaks. Pikkadel pinkidel istujad tõmbasid end koomale, et kõik ikka vaatama mahuks ja nii mõnigi oli tulnud oma tooliga. Veerand tundi “pressimist” ja kõik saidki müüride vahele ära mahutatud.
Viieteistminutilise hilinemisega võis poolteist tundi kestev etendus alata. Margus Tabor astus rahva ette ja hakkas jutustama Mamma lugusid, mis panid rahvahulga naerust rõkkama.
Teist korda Mamma lugusid kuulamas
Üllatav oli ka see, et esimesed vaatajad olid hakanud kell seitse õhtul algama pidanud etendusele pääsemiseks seisma järjekorras juba kella neljast päeval.
Palukülas elav Airi Ivanov rääkis, et tema seisis järjekorras umbes tund aega. “Olen eelmisel suvel korra näinud seda lavalugu, aga tahtsin veel vaadata,” ütles ta. Seekord ei tulnud ta üksi, vaid oli ka teised kodakondsed kaasa võtnud. “See on nii hea etendus, võlus hiiu huumor ja tore seltskond,” selgitas ta miks uuesti tuli.
Tallinnas elav ja Orjakus suvitav Helen rääkis, et ka tema on teist korda etendust kaemas. “Mulle väga meeldis ja seekord võtsin juba suurema seltskonna kaasa,” ütles ta. Ka tunniajalist piletisabas seismist ei pidanud neist keegi paljuks.
Enamik mandrilt
Huvitav oli, et kui mullu küsis Viidik enne etenduse algust, kes vaatajatest on mandrilt ja kellele oleks vaja hiiu keelt “tõlkida”, tõusid üsna vähesed käed, siis tänavu terve tõusis kätemeri. Järelikult on kuuldus hiiukeelsest etendusest nii kõvasti mandrile elvinud.
Keeleteadlane Järvi Lipasti, kes ka etenduses kaasa teeb, ütles, et sellist rahvamassi vaadates on pisut hirmutav tunne. “Tahaks ju, et kõik näeksid ja kuuleksid laval toimuvat,” ütles ta.
Lipasti tunnistas, et tema poleks uskunud et ka tänavu on huvi etenduse vastu nii suur: “Olin kindel, et mullu nägi suur osa inimestest selle juba ära.”
Lipasti ütles, et tema roll lavaloos on selles, et vaatajad hakkaksid mõtlema hiiu keelele, mida rääkis Mamma ja räägib ka tema tütrepoeg, näitleja Margus Tabor.
“Tihti arvame, et meie ei räägi mingis teistsuguses ja erilises keeles, et see on meie keel ja me ei peagi mõtlema, kuidas see kõlab,” ütles Lipasti. “Siis ma selgitangi, mis teeb hiiu keele eriliseks ja kirjakeelest erinevaks.”
Mamma köögikunst puhvetis
Uus asi on, et tänavu pakutakse teatri “puhvetis” Mamma köögi paremaid palasid.
Lipasti sõnul on menüü koostamisel kasutatud Mamma toitude nimetusi ja tema retsepte. “Mamma oli ka kangesti tsuudo potiga kooki teinud ja vahvleid küpsetanud, aga meil pole enam kuskilt seda potti leida,” ütles Lipasti.
Müügil on nii puhastatud lestafilee koduleival, nagu Mamma Margusele pakkus, kui ka lihtsalt ribadeks lõigatud kuivatatud lest, nagu hiidlased seda söövad. Siis veel Mamma kuulsad paksud pannkoogid, mida teised teha ei osanud ja loomulikult lärri morss ehk siis kirsimahlajook. Veel on purgis hapukurgid, mida tuleb oma käega sealt välja õngitseda. Ka need on Margusele meelde jäänud: Mamma käsutas ikka teda kurke tooma, sest tal oli väiksem käsi ja see mahtus purki.
Veel on menüüs üle plangu visatud sandist juustust salat ja sama teed läinud banaanidest kook. “Kuna Mamma ei austanud Rockfori juustu ega toorevõitu banaane, siis meie mõtlesime vähemalt need nimed ära kasutada,” rääkis Lipasti.
Suupoolise valmistas Palade koolisöökla kokk Ulvi Mänd, kelle sõnul on see “väike menüü tõelistest hiiu maitsetest”.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411