Reede, juuli 1, 2016
 

Mälestus õpetajaist püsib meeles

Kadi Kiiver
Kärdla kooli aastapäeval kohtusid Röösna metsa kalmuaial need, kel meelel kunagised kooliõpetajad.
Õpetaja, keda peetakse esimeseks kooliõpetajaks Kärdlas, on Jüri Bransfeld (1818–1870). Tema ja ta naise Ingeli hauakääpal tehtigi avapeatus. Uudistati asukohta, et teinekord paik iseseisvalt üles leida. Neile püstitatud ligi 170 cm kõrgune hauatähis on ka muinsuskaitse all.
Bransfeldi haualt Evald Terase kalmu poole liikudes jääb poolele teele Silvia Tarkmehe (1936–1992) viimne puhkepaik. Eeskõneleja rolli võtnud eakas vilistlane Lembit Sauer meenutas, et Silvia oli andekas spordis (ujumine) ja muusikas. Õpetajaks tuli ta esmalt 1953. aastal Emmastesse, sealt 1955. aastal Kärdla kooli, kus õpetas kehalist kasvatust ja muusikaõpetust.
Evald Terase (1929–2009) kohta rääkis Sauer loo sellest, kuidas temast sai teeneline õpetaja. “Nõukogude perioodil tuli koolile teade, et ühele õpetajale saab selle nimetuse anda. Aga Evaldil oli see “viga”, et ta ei kuulunud kommunistlikku parteisse,” jutustas rääkija.
“Ta siiski esitati ja oli ilmselt üks väheseid, kes sai teenelise õpetaja nimetuse tõesti seetõttu, et ta õpetas lapsi hästi,” meenutas Sauer. Eesti pedagoogika arhiivimuuseumi andmetel on Teras teeneline õpetaja 1984. aastast. Teras oli hariduselt ajalooõpetaja, andis ka muusikaõpetust ja kunstiajalugu.
Evaldi kõrval puhkab tema isa Richard Teras (1894–1955), kes oli samuti Kärdlas kooliõpetaja. Evaldi vennatütar Aivi Annus (samuti Kärdla kooli õpetaja) rääkis, et Richard andis Kärdla koolis poiste tööõpetust. Tema tislerikäe all valminud kapid on säilinud ja perepärandis aukohal.
Kärdla kalmistul kasvava lõhislehise arukase lähedal puhkab viimset und kooliõpetaja Aino Leivalt (1929–2007). Kärdla kooli tuli Leivalt õpetajaks Malvaste koolist, kus ta oli algklassiõpetaja. Kärdlas õpetas ta eesti keelt ja kirjandust.
Enne kirikusse kiirustamist põigati läbi peavärava lähistel asuvalt varalahkunud õpetaja Heli Jõgi (1966–2007) kalmult. Algklassiõpetajaks õppinud Jõgi tuli Kärdla kooli 1989. aastal ja oli esiti muusikaõpetaja, hiljem klassiõpetaja. 2003. aastal valiti ta Hiiumaa aasta õpetajaks.
Koolihariduse andmise alguseks loetakse Kärdlas aastat 1830, mil vabrikutööliste lastele hakati õpetama emakeelt, rehkendamist, usuõpetust ja saksa keelt. Arvestust Kärdla kooli õpetajate kohta peetakse 1945. aastast ja kooli aastaraamatute andmetel on nende aastatega õpilaste ees seisnud ligi 350 õpetajat.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411