Teisipäev, juuni 28, 2016
 

Laululooja talletas viisid plaadile

Helja Kaptein
Tago Laevameisteri (56) nimi viitab ajaloolisele ametile, kuid tegelikult on ta hoopis laulumeister – nüüd on osa neist plaadile salvestatud.
Pühalepa vallavolikogu liige ja valla bussijuhi ametit pidav Tago Laevameister andis välja plaadi, kus kõlavad tema enda loodud laulud. Kuid plaati ei teinud ta müügi eesmärgil.
“Kuna ma nooti ei tunne ja viise üles märkida ei oska, siis jäigi üle need plaadile salvestada,” nendib laululooja. “Muidu ei jäägi pärast minu maist teekonda midagi järele, luuletused on ju vihikus, aga viisid on ainult minu peas.”
Pillimänguhuvi oli Tagol juba noorena, kuid kuidas sa pääsed Vahtrepalt saare ainukesse muusikakooli Kärdlasse? Nii jäi noodiõppimise etapp lihtsalt vahele.
Lihtsamad lood nagu “Mutionu pidu” tunneb ta noodijoonestikus ära, aga partituuri lahti lüües pole tal aimugi, mis meloodia sealt kõlada võiks.
“Kahetsenud olen, et muusikakoolis ei käinud, seda enam, et järjest rohkem pillimängu harjutades saan alles aru, kui palju oleks tarvis teadmisi juurde,” ütleb pillimees ja laululooja.
Esimene kitarr
Ka pillimängu õpib ta ainult kuulmise järgi. Kõik koolisuved käis Tago kolhoosis heinatööl ja esimese kitarri ostis omateenitud raha eest. Tal on täpselt meeles, et see maksis 26 rubla.
Usinamalt hakkaski ta pilli sõrmitsema 1975. aastast, pärast seda, kui Saaremaale ametit õppima läks. “Minu rühmas oli poisse, kes pilli mängisid ja hakkasin koos nendega kitarri tinistama,” meenutab ta.
Siis tuli sõjavägi ja sealgi oli tal pill kaasas ning nii mõnigi kord avanes võimalus esineda.
Laevameister on ka ühes kidrabändis mänginud, kuid mingit kuulsat ja tuntud nime neil siis polnud. Hiljem Käina EPTs töötades mängis ta kitarri sealses kapellis ja siis käisid nad ka Rootsis esinemas.
Orkestrijagu muusikariistu
Nüüdseks oskab ta ka muudele pillidele elu sisse puhuda. Kui varem toksis klahvpille ühe näpuga, siis nüüd mängib iseendale 50. sünnipäeva kingituseks ostetud süntesaatoril.
Kodus on tal pillide tarbeks eraldi muusikatuba, sest ta arvab, et “keegi ei kannataks seda kääksutamist välja”. Kitarre on tal nüüd juba neli ja lisaks süntesaatorile veel akordion, karmoška, viiul, kannel, suupill ja mandoliin.
“Ühe loo saan vähemalt igal pillil mängitud. Lootsin, et lapsed hakkavad pillimängu
õppima, aga need ei viitsi üle Koerapolka midagi ära õppida, kuigi on nooditundjad.”
Laevameister kinnitab, et tegelikult on pillimäng väga lihtne – pane õige näpp õigel ajal õige klahvi peale ja tuleb. Tema puhul see just nii ongi.
Päris iga päev pole aega pilli harjutada, aga kui tuju tuleb, kaob kolm-neli tundi muusikatoas pille sõrmitsedes kiirelt.
Kui kutsutakse, läheb ta peole mängima klahvpilli ja kitarriga ning esitab nii omaloomingut kui soovilugusid.
Edevuse asi
Laevameister, kes nimetab laululoomist edevuseks (“Vajadust ju pole, ka ilma selleta elab ära!”), kirjutas oma esimese laulu 1981. aastal. “Mängisin kitarri ja laul tuli iseenesest,” meenutab ta.
“Laul kas tuleb või ei tule, see ikka tellimise peale ei sünni.”
Ta räägib, kuidas vahel hakkab öösel mingi viisijupp peas keerlema või siis jääb meelde mõni tähelepanu köitnud lause. Sellest võibki laul alguse saada ja polegi oluline, kumb on enne, kas sõnad või meloodia. “Vahel võivad need ka koos tulla.”
Nüüd, aastakümneid hiljem, kirjutab ta lugusid ka tellimise peale ja ükskõik mis teemal, nii lõbusaid kui kurvemaid ja lorilaule ka.
“Eks need tulevad vastavalt eale,” arvab Laevameister. “Laulu tegemine on õnneasi ja mul pole sundust neid kirjutada või välja mõelda – kui tuleb siis tuleb. Mul pole viitsimist nädal aega ühe loo taga istuda, algus on meelest läinud selleks ajaks.”
Laule ajendab kirjutama hea tunne, mis tuleb siis, kui laul valmis. Rohkem on viisijuppe peas keerlema hakanudki nüüd, vanemas eas. “Noorena oli muudki teha kui luuletada,” ütleb Laevameister.
Äsja valminud plaadile “Võrratu naine” on tema 70 laulust salvestatud 16. Plaati saab osta Hellamaa perekeskusest ja Käina Konsumi kõrval asuvast kingituste poest. Paar lugu saatis autor ka Kadi raadiosse, kus neid aeg-ajalt kuulda saab.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411