Reede, juuni 10, 2016
 

Lasteaiakokk kiindus oma ametisse

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Juba 40 aastat on lasteaiamudilastele süüa keetnud kokk Reet Heinmets (64), kes teeb oma tööd rõõmuga ning kelle toidud mekivad ka põnnidele.
Meie ümber on palju inimesi, kes peavad ameteid, mida tihti tähelegi ei panda. Oleme harjunud, et poepõrandad on puhtad, restoranis tuuakse lauale maitsev söök, tänaval ei vedele prahti ja haljasaladel õitsevad lilled. Kui kõik on alati korras, ei tule kellelgi pähegi küsimust, kes selle eest hoolt kannab. Ka lasteaias näevad mudilased ja nende vanemad igapäevaselt kasvatajaid-õpetajaid, kokatädi aga haruharva.
“Põhiline on, et armastad oma tööd ja lapsi,” ütleb Reet Heinmets, kel kokaks õppides ei tulnud pähegi, et hakkab töötama lasteaia köögis.
Selle töökoha kliendid on erilised – väikesed inimesed, kelle puhul peab erilise hoolega jälgima, et laste roog oleks toitev, värske ja tervislik. Lastele süüa keetes tuleb arvestada ka kalorsusega. Lisaks on tänapäeval lastel tihti allergiaid ja nad vajavad eri toitu.
Tööaastate jooksul on ka kokakunst muutunud. Algaastatel, kui ta tööle tuli, mingeid allergiaid polnudki ja lasteaias pakuti tavalist kodust toitu. Nüüd on menüü mitmekesisem, palju kasutatakse toortoitu, mida aastakümneid tagasi praktiliselt polnudki. “Prae kõrvale pandi purgist konservi, mis kätte said, seda tegid,” meenutab kogenud kokk.
Toidud, mida ka tänapäeva lapsed hea meelega söövad, on hakklihakaste, kartulipuder ja makaronid. Vanasti sai tehtud palju vormiroogasid, aga Heinmetsa sõnul need lastele eriti ei maitse.
Väikesest suurde
Ka töötingimused on kõvasti muutunud. Metsamajandi lasteaias, kus Reet tööd alustas, oli lapsi vähe, nii 30 ringis. Kärdla lasteaias on lapsi neli korda rohkem. “Metsamajandi lasteaias tegin süüa nagu koduköögis, aga siin on köök nagu hall,” võrdleb ta kaht töökohta. “Vanasti panin ise toidu lauale ja teadsin, kui palju keegi sööb ja mida.” Nüüd suures lasteaias ei tunne kokk enam lapsigi, toidu viivad lauale kasvatajad ja kokk õieti ei teagi, mida lapsed söögist arvavad. “Kasvatajad vahel ikka räägivad, mida lapsed toidu kohta on öelnud.”
Õpitud amet kogu eluks
Reet lõpetas ETKVLi kooperatiivkooli Tallinnas kokk-kondiitrina ja töötas pärast lõpetamist Haapsalu tarbijate kooperatiivi toitlustus-
asutustes, pikemalt restoranis Lagle.
Pärast abiellumist Vello Heinmetsaga 1974. aastal elab ta Kärdlas. Järgmisel aastal sündis tütar Monika ja kui 1976. aasta juunikuus vabanes metsamajandi lasteaias koka töökoht, alustasid ema ja tütar koos lasteaiateed. Vahepeal töötas Heinmets veidi ka Vabaduse lasteaias ja 2000. aastast Kärdla Kalda tänava lasteaias.
Nüüdseks on Monika abielus ja kolme päris suure lapse ema ja Reet juba valmis pensionile jääma. Kuna uut kokka ei õnnestunud leida, lubas ta veel aastakese jätkata. “Laste seas püsin ka ise nooremana,” arvab Reet Heinmets.
“Reet on meiega koos töötanud 16 aastat ja minul kui tööandjal on temaga ainult head kogemused – ta on alati positiivne ja tagasihoidlik inimene,” kiidab Kärdla lasteaia direktor Tiina Hinno tublit töötajat. “Kui kellelgi meist on raske hetk, püüab tema ikka lohutada ja näeb igaühes head. Ka kolleegidega on tal soojad suhted, sest kes ikka tahab kokaga riidu minna,” naljatab direktor.
Hinno sõnul oskab Reet Heinmets ka lastega hästi suhelda, kui on toidu laualetoomise aeg ja lapsed koos õpetajaabidega köögis toidu järel käivad.
Kodus Reet enam suur keetja-küpsetaja-katsetaja ei ole. “Katsume lihtsamalt hakkama saada,” ütleb ta. Vahel küll uurib ka kokaraamatutest uusi nippe ja katsetab turule tulnud uute toiduainetega. Palju enam meeldib talle õues toimetada, sest Reeda suur huvi ja hobi on koduaed Allika tänaval, kus kevadest sügiseni õitseb palju lilli.
Reeda üheks suureks huviks on alati olnud ka reisimine. Koos abikaasa Velloga on nad käinud autoreisidel kunagistes liiduvabariikides, samuti on tee viinud neid nii Saksamaale kui Tšehhoslovakkiasse. Eriti aga on meelde jäänud 2010. aastal ette võetud reis autoga üle Alpide Horvaatiasse, Aadria mere äärde.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411